Vanasõnade loend

__meelegaNOTOC__

---

# A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S Š Z Ž T U V W Õ Ä Ö Ü X Y

---

A

• Ahnus ajab auku
• Ahnus ajab upakile
• Aeg kuivatab märja maa
• Aeg võidab viimaks vaenu
• Amet ei riku meest, kui mees ametit ei riku

• Aus nimi on enam kui raha
• Aru ei möödeta habeme järgi
• Aus nimi on rohkem väärt kui kuld

E

• Ega töö kedagi toida
• Ega töö leiba küsi
• Enne mõtle, siis ütle
• Enne töö, siis lõbu
• Enne töö, siis palk

H

• Hirmul on suured silmad
• Hommik on õhtust targem
• Häda ajab härja kaevu
• Helmeid täis heinamaad noppima ei lähe keegi
• Heategu ei roosteta
• Hea sõna võidab võõra väe
• Hakatus on raske, keskpaik kerge, lõpetus ladus
• Heal lapsel mitu nime

I

• Igaüks on oma õnne sepp
• Inimene õpib eluea, aga targemaks ei saa ilmaski
• Ise tehtud hästi tehtud
• Igal oinal oma mihklipäev
• Inimene on kolm korda rumal: esmalt lapsepõlves,siis paari minnes ja lõpuks vanas eas

J

• Julge pealehakkamine on pool võitu
• Julge hundi rind on rasvane

K

• Kassi keele peal on sada salvi
• Kass küüneta ja naine nõelata ei saa läbi
• Keelatud vili on magus
• Kelle jalg tatsub, selle suu matsub
• Kellel ei vea kaardimängus, veab armastuses
• Kes ei tööta, see ei söö
• Kes kannatab, see kaua elab
• Kes kassi lööb, sellel ei saa hobused hästi kasvama
• Kes koera saba kergitab, kui koer ise
• Kes lapsena õpib, see suurena tark
• Kes otsib, see leiab
• Kes teisele augu kaevab, see ise sisse kukub
• Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub
• Kes tööd teeb, see rõõmu näeb
• Kes viimasena naerab, naerab paremini
• Kingitud hobuse suhu ei vaadata
• Kordamine on tarkuse ema
• Kuidas küla koerale, nõnda koer külale
• Kuidas töö, nõnda palk
• Kuri keel on teravam kui nuga
• Kus puid raiutakse, seal langevad laastud
• Kus suitsu, seal tuld
• Kus viga näed laita, seal tule ja aita
• Kõik, mis teed, tee hästi
• Käbi ei kuku kännust kaugele
• Küsija suu pihta ei lööda

L

• Laisal päev pikk
• Loll saab kirikus ka peksa
• Lina eest vabaks

M

• Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea

M

• Mees läheb läbi metsa mõõk seljas
• Mis hiirtel viga elada, kui kassi kodus pole
• Mis tehtud, see tehtud
• Mis täna tehtud, see homme hooleta

O

• Oma silm on kuningas

P

• Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad
• Parem karta kui kahetseda
• Parem suutäis soolast kui maotäis magedat
• Parem varblane peos kui tuvi katusel
• Patt papile, ülekohus köstrile, mis üle jääb, kirikumehele (kellamehele)
• Pill tuleb pika ilu peale
• Pole halba ilma heata
• Põrsast kotis ei osteta

S

• Suur tükk ajab suu lõhki
• Sõpra tuntakse hädas
• Söö, mis küps, aga räägi, mis tõsi

T

• Tasa sõuad, kaugele jõuad
• Teekäijal on üheksa teed
• Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal
• Tervis on parem kui rikkus
• Tänasida toimetusi ära viska homse varna
• Töö kardab tegijat
• Tühi kõht on kõige parem kokk

T

• Targem annab järele
• Tõde tõuseb, vale langeb
• Terav kirves leiab kivi
• Tühi kott ei seisa püsti

V

• Valel on lühikesed jalad
• Vana arm ei roosteta
• Vana arm ja vana karm
• Vana hunt, kõva kont
• Vana karu tantsima ei õpi
• Vana rebane tunneb lõksu
• Vana tee, vana sõber
• Vanasõnad on kuldsed sõnad
• Väike säde teeb suure tule
• Vaga vesi, sügav põhi

Õ

• Õigus kestab, õelus laguneb, kõrkus kukub äkitselt
• Õnnetus ei hüüa tulles
• Õpi palju, näe palju, ära palju pajata
• Õige sõber kaalub enam kui kuld

Ä

• Ära hõiska enne õhtut

Ö

• Ööl on üheksa poega

Ü

• Üheksa korda mõõda, üks kord lõika