Vananaistesuvi

Vananaistesuvi on kujundlik väljend järelsuve kohta; see tähendab põhjapoolkeral esinevat kuiva, päikesepaistelist sooja aega sügisel. Euroopas esineb see enamasti septembri teisel poolel või oktoobris[1].

Vananaistesuve põhjustab püsiv antitsüklon[1].

Meteoroloogilises mõttes võib sügisest sooja ilma vananaistesuveks nimetada alles siis, kui hoolimata jahedatest öödest on ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsinud pidevalt üle 13 kraadi. (Klimaatiline sügis algab ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsiva langemisega alla +13 °C ja lõpeb siis, kui temperatuur püsib alla +5 °C.)[2]

Nimetus "vananaistesuvi" tuleb tõenäoliselt sellest, et vanasti tegid lihtsamaid sügisesi põllutöid vanemad naised[1].

Vananaistesuvi muudes keeltesRedigeeri

  • Eestikeelne kujundlik väljend "vananaistesuvi" on tulnud samatähenduslikust saksakeelsest sõnast Altweibersommer.
  • Vene keeles on sama tähendusega väljend бабье лето.
  • Šveitsis öeldakse selle kohta Witwensömmerl – lesknaiste suveke.
  • Põhja-Ameerikast pärineb laialdaselt levinud ingliskeelne väljend Indian summer – indiaanisuvi.
  • Bulgaaria keeles on see циганско лято või сиромашко лято – mustlassuvi või vaese mehe suvi.
  • Rootsi keeles öeldakse Brittsommar – Birgitta suvi.
  • Prantsuse keeles kasutatav été de la Saint-Martin tähendab püha Martinuse suve.
  • Türgi keeles kutsutakse vananaistesuve vinnutatud liha järgi – pastırma yazı ehk basturmaasuvi.[3]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti entsüklopeedia. 10. köide: TÜRI–Y. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk 206.
  2. Jüri Kamenik. Mis siis ikkagi on vananaistesuvi? Postimees, 03.09.2020.
  3. Priit Põhjala. Sõnal sabast: Vananaistesuvi. Õpetajate Leht, 11.09.2020.