Valvi Strikaitienė
Valvi Strikaitienė (sündinud 18. aprillil 1937 Pärnus) on eesti tõlkija ja diplomaat. 1992–1996 oli ta Eesti Vabariigi esimene suursaadik Leedus pärast iseseisvumise taastamist.
Valvi Strikaitienė on pärit Pärnust, ent elab Vilniuses.[1] Ta lõpetas 1967. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi, tema diplomitöö teema oli "Koolinoorte lugemishuvid IV–VIII klassini".
Eesti esimese iseseisvumise taastamise järgse suursaadikuna Leedus esitas ta oma volikirja 2. juunil 1992.[2] Ta oli suursaadik kuni 1996. aasta septembrini, Eesti Vabariigi välisteenistusest lahkus ta 19. novembril 1996.[1] Hiljem töötas ta Eesti Vilniuse saatkonnas kultuuri- ja pressinõunikuna.[1] 3. juulil 1997 sai ta Leedu presidendi Algirdas Brazauskase otsusega Leedu kodakondsuse, tekitades sellega pretsedendi, sest mitte ükski Eesti suursaadiku tiitli kandja ei olnud seni oma kodakondsust vahetanud.[1]
Strikaitienė on olnud Leedu eestlaste seltside eestvedaja ja Sąjūdise liikumise toetaja. Ta on Leedu Kirjanike Liidu liige.
Tunnustus muuda
Teosed muuda
Tõlkeid leedu keelest eesti keelde muuda
- Vytautas Bubnys, "Arberonas". Tallinn: Eesti Raamat, 1971
- Kazys Saja, "Hei, pugege peitu!" ("Ei, slėpkitės!"). Tallinn: Eesti Raamat, 1973 (2. trükk 1977)
- Jonas Mačiukevičius, "Kell ei jää seisma" ("Laikrodžiai nesustoja"). (Koos Ilmar Vananurmega. Tallinn: Eesti Raamat, 1974
- "Leedu muinasjutte". Tallinn: Eesti Raamat, 1974
- Balys Sruoga, "Jumalate mets" ("Dievų miškas"). Tallinn: Eesti Raamat, 1976
- Vytautas Petkevičius, "Leivast, armastusest ja vintpüssist" ("Apie duoną, meilę ir šautuvą"). Tallinn: Eesti Raamat, 1978
- Vytautas Bubnys, "Suvetaeva all" ("Po vasaros dangum"). Tallinn: Eesti Raamat, 1979
- Petras Cvirka, "Saladus" ("Paslaptis"). Tallinn: Eesti Raamat, 1981
- Vytautas Bubnys, "Külvamata rukki õitsemine" ("Nesėtų rugių žydėjimas"). Tallinn: Eesti Raamat, 1983
- Stasys Kašauskas, "Meie, Aadama lapsed" ("Mes, Adomo vaikai"). Loomingu Raamatukogu 39, 1985
- Bronius Radzevičius, "Pilvede maa" ("Link debesios"). Tallinn: Eesti Raamat, 1987
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Epp Alatalu, Suursaadik Strikaitiene sai Leedu kodakondsuse Postimees, 4. juuli 1997.
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. august 2013. Vaadatud 1. juulil 2022.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)