Ava peamenüü
100-eurone rahatäht

Valeraha on valuuta imitatsioon, mis on valmistatud riigi või valitsuse loata. Valeraha tootmine või kasutamine on pettuse ja võltsimise vorm ehk kuritegu.

Sisukord

AjaluguRedigeeri

Raha on võltsitud peaaegu sama kaua, kui see on maksevahendina kasutusel olnud. Enne paberraha kasutuselevõttu oli valeraha tegemise kõige levinum meetod mitteväärismetallide segamine puhta kulla ja/või hõbedaga. Praegusel ajal kasutatakse valeraha tootmiseks enamasti printereid.[1] Tänapäeval kutsutakse kõige paremaid võltsitud rahatähti "superdollariteks", sest neil on kõrge kvaliteet ja suur sarnasus õigete Ameerika dollaritega. Alates 2002. aastast, kui võeti kasutusele euro, on võltsitud ka euro pangatähti ja münte, kuid siiski oluliselt vähem kui Ameerika dollareid.

Mõju ühiskonnaleRedigeeri

Valeraha tootmine on kahjustanud ühiskonda mitmel moel:

  • vähendanud raha väärtust;
  • vähendanud paberraha vastuvõetavust;
  • suurendanud ringluses olevat raha kogust majanduses, mis on viinud inflatsiooni kasvuni.

Valeraha vastu võitlemineRedigeeri

Traditsiooniline paberraha võltsimise vastu kasutatud meetod oli rahatähtedele lisatud detailne sügavtrükk, tänu millele oli lihtne valeraha ära tunda.[1] Põhja-Ameerika kolooniates kasutati väga leidlikku meetodit, et vältida valeraha ringlust – pabertähtedele trükiti kindla taimelehe muster. Kuna taimelehes asuvad mustrid on väga unikaalsed ja keerulised, oli valeraha tootmine praktiliselt võimatu. Müntidel kasutati näiteks tehnikaid, kus servi töödeldi nii kvaliteetselt, et väärismetalle poleks saanud maha kraapida. Seda meetodit kasutati peamiselt kuldmüntide valmistamisel.

Tehnoloogia areng 20. sajandi lõpul lihtsustas valeraha tootmist märkimisväärselt. Samas suutsid rahvusvahelised graveerimisbürood välja töötada ka uusi valeraha tootmise vastaseid süsteeme. Võeti kasutusele hologrammid, mitmevärvilised rahatähed, varjatud turvaribad, mikrotrükk, vesimärgid ja värvid, mille värv muutub sõltuvalt valguse kaldenurgast. Lisaks loodi ja kohandati ka tarkvaraprogramme – näiteks Adobe Photoshop modifitseeriti tootjate poolt selleks, et takistada skaneeritud pangatähtedega manipuleerimist.

Karistused valerahategemise eestRedigeeri

Karistused valerahategemise eest
Riigid Maksimaalne vanglakaristus ja rahaline karistus
Sambia Eluaegne vanglakaristus koos võimaliku rahatrahviga
Jaapan Eluaegne vanglakaristus, minimaalne vanglakaristus 3 aastat
Lõuna-Korea Eluaegne vanglakaristus
Prantsusmaa 30 aastat, rahatrahv 450 000 eurot
Poola 25 aastat, minimaalne vanglakaristus 5 aastat
Ameerika Ühendriigid 20 aastat, võimalus asendada vanglakaristus rahatrahviga
Kanada 14 aastat
Suurbritannia 10 aastat, võimalus asendada vanglakaristus rahatrahviga

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri