Valehäbi

Valehäbi (vt ka võltshäbi) on häbitunne, millel puudub selle tundmiseks alus/põhjus. See on üks häbi alaliikidest.

Valehäbi tekib häbi simuleerimisel, mida on seostatud vigase eneserefleksiooniga. Valehäbi on inimese enda poolt psühholoogiliselt esile kutsutud, kuid erinevalt häbist puudub sellel korrelatiivne situatsioonist tulenev põhjus. Piir häbi ja valehäbi vahel on seega õrn – siira häbi korral omab inimene adekvaatset arusaama häbiväärse olukorra tekitamisest antud kontekstis, valehäbi korral on tegu aga kogeja individuaalse arusaamaga, et häbitunne on põhjendatud, kuigi teiste jaoks situatsioon häbiväärselt ei mõju.

Võib väita, et see on sotsiaalühiskondlik sündroom, mida lapsed üldjuhul ei koge, välja arvatud ebaterves kasvukeskkonnas üles kasvades, mil ettekujutus iseendast välja kujuneb. Valehäbi tundvad inimesed väldivad teatud sotsiaalseid ja suhtlemist kätkevaid olukordi ning selle tekkimist on seostatud näiteks alaväärsuskompleksi, trauma esinemisega lapsepõlves ja järjepideva negatiivse vastumõjuga kaaslaste poolt, mille tulemusel moondub indiviidi minapilt ja igapäevane suhtlus teistega võib saada pärsitud.

Valehäbi avaldumine

Valehäbi avaldub analoogselt häbiga. Selle kogemise võimalikud sümptomid võib laias laastus jaotada kahte gruppi: füüsilised ja sotsiaal-psühholoogilised tunnused.

Füüsilised avaldumisviisid

• ettevajunud õlad
• keha jäikus/võimetus seda liigutada
• longus keha
• mahavaatamine ja silmkontakti vältimine
• nutmine
• oskamatus tegutseda spontaanselt
• punastamine
• takerdumine rääkides või tehes seda üleliia pehme häälega
• teiste eest peitumine

Sotsiaal-psühholoogilised tunnused

• ülitundlikkus
• hirm paista rumalana
• enda tunnete ja/või mõtete varjamine
• väärtusetu ja/või ärakasutatuna tundmine
• muretsemine teiste arvamuse pärast
• eemaletõugatuna/väljajäetuna tundmine
• hirm eksida
• perfektsionism
• pidev kahtlustamine
• suutmatus usaldada
• tähelepanu keskpunktis olemise vältimine
• identiteedi kaotamine
• püüdlus teisi vaigistada ja/või vajadus öelda viimane sõna
• soov olla nähtamatu
• ebapiisavana tundmine
• pidev kahetsemine