VHF ringsuunaline raadiomajakas

VHF ringsuunaline raadiomajakas (lühendid VOR ehk VHF, ingl omnidirectional radio range) on lühimaa-raadionavigatsioonisüsteem, mis võimaldab õhusõidukitel oma asukohta kindlaks määrata. Süsteem kasutab VHF sagedusala vahemikus 108–117,95 MHz. VOR-i hakati välja arendama USA-s 1930. aastate alguses ja see on praegu üldlevinud õhunavigatsioonisüsteem. Aastaks 2000 oli maailmas vähemalt 3000 VOR-jaama, millest 1033 olid Ameerika Ühendriikides. Alates 2013. aastast on GPS-i arengu tõttu VOR-jaamu vähehaaval kasutuselt kõrvaldama hakatud.[1]

Ringsuunaline raadiomajakas, Daventry

VOR-i maapealne jaam kiirgab ringsuunalist peasignaali ja kitsast, sekundaarset suundsignaali, mis pöörleb päripäeva 30 korda sekundis. Sekundaarsignaal on ajastatud nii, et tema faasivahe peasignaali suhtes jääb väärtuselt samaks kui tema pöördenurk põhjasuuna suhtes. See tähendab, et kui suundsignaal on põhjasuunast 90 kraadi päripäeva liikunud, siis on ta vastavalt 90 kraadi ringsuunalise signaali suhtes faasist väljas. Kahe signaali faasivahe tagab VOR-jaamale õhusõiduki asimuudi põhjasuuna suhtes. Kahe üksteisest eraldi paikneva VOR-jaamaga saab määrata kindlaks õhusõiduki asukoha.[2]

VHF ringsuunalise raadiomajaka kattuvusala on üsna väike. Signaal saatja ja vastuvõtja vahel peab olema otsenähtavus ning soovitud tulemust ei tagata enne, kui nendevaheline kaugus hakkab ületama 200 miili.

Omadused

muuda

VHF ringsuunaline raadiomajakas võimaldab oluliselt suuremat täpsust ja töökindlust tavalise NDB-majaka kõrval. VOR on vähem sõltuv difraktsioonist (signaali kumerdumine suurte takistuste ümber) ja ilmastikumõjudest (äikese interferents ei avalda nii tugevat mõju). Kuna VOR töötab VHF-sagedusalas, on vaja, et saatja ja vastuvõtja on omavahel otsenähtavuses. Hoolimata madalatest hoolduskuludest on VOR-jaamadega terve lennumarsruudi katmine väga kulukas.[3]

Tulevik

muuda

2008. aasta seisuga on kosmosepõhised globaalse navigatsiooni satelliitsüsteemid nagu GPS (globaalne positsioneerimissüsteem) hakanud asendama VOR-jaamu ja ka muid maapealseid navigatsioonisüsteeme. GNSS saatjad on kasutaja kohta odavamad ja tagavad kohati ka täpsemad tulemused asukoha ja kõrguse kohta. Võimalik, et arenduses olev Euroopa positsioneerimissüsteem GALILEO üritab ületada VOR-i ja GPS-i täpsust mitmekordselt.[1] Suure tõenäosusega jääb VOR siiski lennundusse veel pikaks ajaks, sest kombineerituna instrumentaalmaandumissüsteemidega jääb kogu operatsioon kosmosesüsteemide kõrval võrdlemisi odavaks.

Usutakse, et GNSS süsteemid on interferentsist mõjutatavad ja signaalide saboteerimine on võimalik. Seega hoiavad paljud riigid endiselt VOR-süsteeme tagavarana alles, kuigi satelliitsüsteemidega on võimalik kogu marsruutlend õhkutõusust maandumiseni ära katta.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 "SatNav News" (PDF). 2011. Vaadatud 22.05.2018.
  2. "Aviation Tutorial - Radio Navaids VOR VHF Omnidirectional Range". Originaali arhiivikoopia seisuga 24.04.2017. Vaadatud 27.05.2018.
  3. Department of Defense and Department of Transportation (19.03.2002). "2001 Federal Radionavigation Systems" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 21.09.2018. Vaadatud 27.05.2018.