Võimas rühm

"Võimas rühm" (vene keeles "Могучая кучка") oli Vene heliloojate rühmitus, mis kujunes 1860. aastatel Peterburi noorte muusikute ringina, kuhu kuulusid järgmised heliloojad: Modest Mussorgski, Aleksandr Borodin, Nikolai Rimski-Korsakov, César Cui ja Mili Balakirev.

"Võimas rühm" otsis võimalusi vene rahvusliku muusika arendamiseks ning vastandas ennast tol ajal konservatooriumites valdavalt levinud akadeemilisele suunale. Nii näiteks pidas rühm samal ajal Moskva Konservatooriumiga seotud Pjotr Tšaikovski loomingut liiga "läänepäraseks". "Võimsa rühma" liikmete arvates pidi tõeliselt venepärase muusika loomiseks hoiduma üldse akadeemilisest muusikaharidusest. Mitmed rühma liikmed olidki muusikaliselt iseõppijad ehk diletandid. Aleksandr Borodin näiteks oli elukutselt keemik, kirjutades oma ainsat ooperit "Vürst Igor" aastakümneid teadustöö kõrvalt. Modest Mussorgski klaveripartiid on näiteks sageli kirjutatud äärmiselt ebapianistlikult ning esitatavad ainult väga kõrge tasemega interpreetide poolt. Rühma põhimõtete kohaselt oli tähtsam muusika sisu, mitte selle esitamise võimalused. Seesugused nooruslikult radikaalsed põhimõtted siiski ei takistanud hiljem näiteks N. Rimski-Korsakovil saada Peterburi Konservatooriumi professoriks.

Rühm põlastas nn "puhast muusikat" ning pööras erilist tähelepanu rahvamuusikale, vokaalmuusikale (ooper, soololaul) ning programmilisele muusikale. Suureks eeskujuks neile oli Mihhail Glinka looming, eriti tema ooper "Ruslan ja Ludmilla".

Võimas rühm andis lühikese ajaga hindamatu ja teedrajava panuse vene rahvusliku muusika arengusse.