Väljasuremiskeeris

Väljasuremiskeeris (inglise extinction vortex) on protsess, kus populatsiooni geneetilise mitmekesisuse kadu koos lähiristumissurutisega, demograafilised kõikumised, keskkonnatingimuste varieerumine jt tegurid koostoimes ja üksteise mõju võimendadas vähendavad populatsiooni arvukust igas järgmises põlvkonnas kuni populatsiooni täieliku väljasuremiseni.

Väljasuremiskeerise kontseptsiooni koos nelja erineva mudeliga arendasid välja M. E. Gilpin and M. E. Soulé, kes oma kuulsas 1986. aasta teadusartiklis "Minimum viable populations: Processes of species extinction" seda esmakordselt tutvustasid.

Vaata ka

• Ahelväljasuremine
• Minimaalne elujõulise populatsiooni suurus
• Väljasuremiskünnis
• Väljasuremisvõlg