Ava peamenüü

Uusvokalism (inglise keeles new vocalism) on nüüdismuusikas 1950-ndatel sündinud üldmõiste, millega tähistati uudset inimhääle kasutamise esteetikat ja uudseid vokaaltehnikaid. Uusvokalismi on algselt seostatud põhiliselt Luciano Berio avangardistliku vokaalmuusikaga, kuid uusvokalistlikuks võib pidada ka näiteks George Crumbi, Karlheinz Stockhauseni, Milton Babbitti ja Peter Maxwell Daviesi muusikat. Uusvokalismi eesmärgiks ei olnud tingimata hääle esteetiline ilu. Pigem väärtustati inimhäält kogu tema kummalisuses ja võimes kõlada “teisiti”.

Uusvokalismi võib pidada reaktsiooniks lihtsameelsele tavapärasele "ilusale" laulmisele. Kuna heliloojaid huvitas inimhinge erinevate, ka keerukate ja "tumedate" tahkude kajastamine muusikas, siis leiti selleks uudseid kõlasid, mida traditsiooniliselt oli peetud ebasobivateks, ebapuhasteks või lihtsalt ebameeldivateks. Selline mõtlemine rajas teed uuele vokaaltehnikale ning muutis arusaama inimhäälest kui sellisest. Uusvokalismi võib käsitleda tihedas seoses uuskomplekssusega ja vastandina bel canto traditsioonidele.

Uusvokalismil on tihe seos ka laiema muusikainstrumentide virtuoosse käsitlemise suundumusega, milles kombati muusika esitajate tehnilise võimekuse piire ja arendati asjana iseeneses formaalset komplekssust. Uusvokalistlik muusika võib lisaks tavapärasele laulmisele sisaldada häälepaelte kasutamise eriefekte (chordal effects), kuuldavat sisse-välja hingamist (articulated breathing), laulmist ülemtoonidel ja kõnelaulu erinevaid variatsioone. Tihti oli eesmärgiks moonutatud hääl (tortured voice), ekstaatiline hääl (ecstatic voice), kunstlik hääl (artful voice), murtud hääl (broken voice) ja isegi “hääletu” hääl (voiceless voice).

Uusvokaalset muusikat kirjutavad heliloojad töötasid tihti koos lauljatega. Teada on näiteks Luciano Berio loominguline koostöö oma abikaasa, ameerika metsosoprani Cathy Berberianiga. Peter Maxwell Daviesi "Kaheksa hullu kuninga laulu" (Eight Songs for a Mad King) aastast 1969 valmisid koostöös inglise baritoni Roy Hartiga, kelle ideaaliks oli n-ö kaheksa oktavi laul.

Uusvokalistlikest tehnikatest ja inimhääle potentsiaalsetest võimalustest on oma raamatus “The 21st-century Voice. Contemporary and Traditional Extra-Normal Voice” aastast 2005 kirjutanud ameerika helilooja ja muusikateadlane Michael Edward Edgerton.