Ava peamenüü

Uue eakuse rahvakogu käivitus 16. märtsil 2017 ja on osa Eesti Koostöö Kogus juba üle aasta väldanud Pension 2050 programmist. Uue eakuse rahvakogu mõte on käivitada ühiskondlik arutelu tuleviku eakusest (uue eakuse visioon) ning otsida lahendusi eakapõlve ümbermõtestamiseks ja -kujundamiseks.

Kuidas peaksid tänased noored aina pikeneva eluea, tulevikus tavapäraseks muutuva elukestva töötamise ja õppimise kontekstis eakapõlveks paremini valmistuma? Avalik arutelu selle üle toimubki uue eakuse rahvakoguna.

Uue eakuse visioonRedigeeri

Uue eakuse visioon on Koostöö Kogu algatusel koos loodud tervikpilt, millise muutuse ja käitumise soosimise suunal on Eestil vaja tänaste probleemide ja trendide kontekstis aastaks 2050 liikuda. Ühiskondliku arutelu käivitamiseks ja lahendusettepanekute kogumiseks käivitas Koostöö Kogu märtsis 2017 uue eakuse rahvakogu. Rahvakogu protsessis kogutud, läbiarutatud ja täiendatud ettepanekud pakuvad riigi tasandi lahendusi, kuidas uue eakuseni jõuda.

2016. aasta jooksul toimunud fookusarutelude ja visioonikonverentsi tulemusel pani Koostöö Kogu kokku uue eakuse visiooni. Visioon ei paku lõplikke lahendusi, vaid loob tervikpildi, millise mõtlemise ja käitumise soosimise suunas on vaja tänaste probleemide kontekstis liikuda.

Aastal 2050 võiks:

  • elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist;
  • 70aastastest täis- või osakoormusega töötada 60%;
  • elukestvas õppes osalemise määr mitte enam sõltuda vanusest;
  • mittetöötavate eakate sissetulek moodustada 70% nende varasemast sissetulekust, kusjuures riikliku pensioni osakaal selles on vähenenud oluliselt;
  • vanadushaprad eakad ise valida, kas elavad ühiskodus, kommuunis, hooldekodus või oma kodus, sest abivajaduse kulud on kaetud;
  • inimestel (sh eakatel) olla mitmekülgsed oskused, nad võiksid töötada mitmel erialal ja kohas ning õppida veel samaaegselt;
  • inimesed olla teadlikud vananemisest, selle mõjust ning osata olukorraga kohaneda.

Uue eakuse rahvakogu etapidRedigeeri

Rahvakogu on arutleva demokraatia meetod, mis sobib ühiskondliku arutelu pidamiseks.

Rahvakogu tulemusel saavad laiapõhjaliselt läbi arutatud ja välja pakutud need sammud, mida on vaja riigil ette võtta, et jõuda soovitud tulevikuseisundini. Oluline on katsetada erinevaid lahendusi ja lähenemisi, et niimoodi jõuda Eestile sobiva uue eakuse mudelini.

Juhised rahvakogus osalemiseks

Uue eakuse rahvakogu kujundusmaterjalid, sh ajajoon

Miks just pensionisüsteem ja miks just Koostöö Kogu vedamisel?Redigeeri

Arengut toetav, mitte vigasid parandav sotsiaalsüsteem oli juba Arengufondi laiapõhjaliselt koostatud Eesti kasvuvisioonis 2018 üks kaheksast eesmärgist. Samamoodi toovad inimarengu aruanded läbi aastate välja, et heaolu kasvust pole kõik Eestimaa elanikud võrdselt osa saanud ning sotsiaalne ebavõrdsus aina süveneb ühiskonnas. Nendest pidepunktidest jõudiski uus eakus Eesti Koostöö Kogu kolmeaastasesse strateegiasse 2014-2017. Koostöö Kogu missioon on tegeleda ühiskonnale oluliste, kuid otsustajatele ebamugavate teemadega. Koostöö Kogu läheneb sellistele teemadele tervikpilti luues, süsteemi valukohti tuvastades, tulevikutrende arvestavaid lahendusi pakkudes ning avalikku arutelu soosides.

Alates 2016. aastast on Koostöö Kogu Pension 2050 kaheaastases programmis tegelenud jätkusuutliku pensionisüsteemi mudeldamisega. Samal ajal on Koostöö Kogu strateegiline partner Vabariigi Valitsuse pensionireformi plaanimisel.

Koostöös partneritega on Pension 2050 programmis kaardistatud järgmised neli valdkonda, milles on vaja riigi tasandil luua soodne keskkond inimeste valikute suunamiseks ja ühiskondliku mõtteviisi muutmiseks:

  1. kindlustatus eakapõlves;
  2. eneseteostus ehk elukestev töötamine ja õppimine;
  3. tervis;
  4. muudatustega kohanemine ja nende juhtimine.

Vaata ka

  • Pension 2050 programmi tööpõhimõtted, ajakava ja senised tegevused, koostööpartnerid ja oodatud tulemused
  • Pension 2050 blogi arvamuslugudega eesti ja vene keeles

Miks just rahvakogu meetod?Redigeeri

Uue eakuse rahvakogu on lihtsustatud versioon 2013. aastal toimunud Rahvakogust ja selle tulemusel tekkinud kollektiivsete pöördumiste õigusest. Seekord on rõhuasetus ideede läbiarutamisel ja ekspertide hinnangutel. Parlamenti minevatele ettepanekutele kogutakse legitiimsust rahvaalgatus.ee lehel 1000 digiallkirja kaudu, mitte ei korraldata juhusliku valimiga arutelupäeva.

Rahvakogu kui ühisloomeline meetod sobib uue eakuse visiooni suunas liikumiseks, kuna parandab probleemi olemusest arusaamist, aitab luua uusi teadmisi ja töötada välja lahendusvariante, koondades selleks kollektiivset tarkust.

Uue eakuse rahvakogu korraldamise põhimõtted:

  1. huvitatud osalejatele avatus (ideekorjes saab igaüks ettepanekuid pakkuda);
  2. peamine väärtus on ühisloome ehk osalejate panus;
  3. keskendume selgele eesmärgile (kuidas jõuda uue eakuse visioonini) ning oleme lahendusele suunatud (neljas valdkonnas ettepanekute väljatöötamine);
  4. protsessi eesmärk on kujundada ühisarvamus ja selgitada välja eelistused (parlamendile minevad ettepanekud);
  5. hoiame kogu protsessi ja tulemusi läbipaistvana (ideede esitajad saavad jälgida, kuhu nende ettepanekud jõuavad; võimalik on poole pealt liituda; tulemustest teavitame aktiivselt).

Rahvakogu elementide kasutamise tagamõte on taaselustada see arutleva ja ühisloomelise demokraatia meetod. Niimoodi loodame soodustada selle formaadi laiemat levikut.

VälislingidRedigeeri