Uta Hagen

Uta Thyra Hagen (12. juuni 1919 Göttingen – 14. jaanuar 2004 New York) oli Ameerika Ühendriikide näitleja ja teatripraktik.

Päritolu

Uta Hagen ja Paul Robeson 1943. aastal Theater Guildi lavastuses "Othello"

Uta Hagen on sündinud Göttingenis Saksamaal. Tema ema oli ooperilaulja Thyra Hagen (Leisner) ning isa kunstiajaloolane ja muusik Oskar Hagen. 1924. aastal emigreerusid nad perekonnaga USAsse. 1936. aastal õppis ta ühe semestri Londoni teatriakadeemias RADA (Royal Academy of Dramatic Art). Tema esimene roll kutselise näitlejana oli Ophelia Hamletis. 1937. aastal kolis ta New Yorki.

Karjäär

Kõigest 18-aastaselt mängis ta 1938. aastal Broadwayl Nina rolli Anton Tšehhovi näidendis "Kajakas". Aastaid 1938–1947 nimetab ta oma karjääris üleminekuperioodiks, mille vältel kaotas ta oma suuna ja armastuse näitlemise vastu, kuni ta viimaks leidis teatris uuesti midagi, mida ta ise nimetab "tõeliseks eluks".

Näitlemismeetod

Uta Hagen töötas välja näitlemismeetodi, mis suures osas põhineb Konstantin Stanislavski süsteemil. Uta Hageni meetod ei ole Stanislavski läbielamiskunst, vaid asendamiskunst. Näitleja asendab enda kogemused, teadmised ja emotsioonid karakteri omadega, sel viisil näitleja mitte lihtsalt ei näita karakterit ja tema emotsioone, vaid teab ja tunneb neid isiklikult.

Raamatud

"Respect for acting" (1973)
"Love for cooking" (1976)
"Sources" (1983)
"A challenge for the actor" (1991)

Filmid

"The other" (1972)
"The boys from Brazil" (1978)
"Reversal of Fortune" (1990)
"Limón: A Life Beyond Words" (2001)

Tunnustus

2002 – National Medal of Arts