Urmas Saarma

Eesti zooloog

Urmas Saarma (sündinud 1. jaanuaril 1967 Tartus) on eesti bioloog.[1]

Urmas Saarma 2010. aastal.

Elulugu muuda

Urmas Saarma on Riina Saarma ja Rein-Valdur Keevalliku (mõlemad arstid) poeg. Mart Saarma õepoeg, Jüri ja Valve Erika Saarma tütrepoeg.[1]

Lõpetas 1985 Tartu 1. Keskkooli (matemaatika-füüsika eriklass), 1990 TÜ bioloogia-geograafia teadusosakonna (bioloog-biokeemikuna), 1997 TÜ-s doktorantuuri, Ph.D. (molekulaarbioloogia, 1997, TÜ, juhendaja Jaanus Remme), väitekiri "Tuning ribosomal elongation cycle by mutagenesis of 23S rRNA" (Tartu, 1997). Täiendas end 1990 Cold Spring Harbor Laboratory's USA-s, 1992–94 Uppsala Ülikoolis Rootsis, 1994 Max Plancki Molekulaargeneetika Instituudis Saksamaal.[1]

Oli 1990–95 Eesti Biokeskuse nooremteadur, 1995–97 teadur, 1997–2004 vanemteadur, ühtlasi 2002–04 TÜ zooloogia ja hüdrobioloogia instituudi erakorraline vanemteadur, 2003–05 samas erizooloogia õppetooli hoidja. Praegune töökoht: TÜ Ökoloogia ja maateaduste instituut, zooloogia osakond, juhtivteadur, terioloogia õppetooli juhataja[1]

Teadustöö muuda

Uurimisvaldkonnad: loomariigi evolutsioon, süstemaatika ja kaasaegsete loomapopulatsioonide erinevate aspektide analüüs. Aastail 1987–98 uuris ribosoomi peptiidsideme moodustumist katalüüsivat peptidüültransferaasset keskust ja multifunktsionaalset GTPaasset keskust, nende ehitust ja funktsiooni ning 23S rRNA osalust nendes funktsioonides, aastast 1999 uurinud loomariigi erinevate taksonite fülogeneesi ja fülogeograafiat. TÜ zooloogia ja hüdrobioloogia instituudi molekulaarse süstemaatika labori rajajaid. Osalenud mitmes rahvusvahelises uurimisprojektis. International Association for Bear Research and Management (IBA), The World Conservation Union Species Survival Commission Bear Specialist Group'i liige. Üle 20 teadustrükise.[1]

Tunnustus muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  2. "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 8.12.2022.
  3. "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 6.12.2022.

Teoseid muuda

  • Novel mutants of 23s RNA – characterization of functional-properties (kaasautor Jaanus Remme). // Nucleic Acids Res. 20 (1992) 12
  • An A to U transversion at position 1067 of 23S rRNA from Escherichia coli impairs EF-Tu and EF-G function (kaasautor). // J. Mol. Biol. 272 (1997) 3
  • Mutational analysis of the donor substrate binding site of the ribosomal peptidyltransferase center (kaasautor). // RNA-A Publication RNA Society 4 (1998) 2
  • The brown bear population in Estonia: current status and requirements for management (kaasautorid Harri Valdmann, Alar Karis). // Ursus 12 (2001)
  • Functional importance of the 3'-terminal adenosine of tRNA in ribosomal translation (kaasautor). // J. Biol. Chem. 277 (2002) 27
  • Phylogenetic evaluation of the taxonomic status of Timandra griseata and T. comae (Lepidoptera: Geometridae, Sterrhinae) (kaasautorid Erki Õunap, Jaan Viidalepp). // European J. Entom. 102 (2005) 4
  • Helminthological survey of wolf Canis lupus in Estonia, with an emphasis on the tapeworm Echinococcus granulosus (kaasautor). // J. Wildlife Diseases 42 (2006) 2
  • Mitogenetic structure of brown bears (Ursus arctos L.) in north-eastern Europe and a new time-frame for the formation of European brown bear lineages (kaasautor). // Mol. Ecol. 16 (2007) 2.

Kirjandus muuda

Välislingid muuda

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.