Užava vald (läti keeles Užavas pagasts) on vald Lätis Ventspilsi piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Vārve, Zirase ja Jūrkalne vallaga.

Užava vald

läti Užavas pagasts

Vapp

Pindala: 125,5 km²
Elanikke: 444 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 3,5 in/km²
Keskus: Užava
Valla rannik

Valla pindala on 125,5 km². 2016. aasta seisuga elas seal 566 inimest.[2] Valla keskus on Užava küla. Vallavanem on Laima Erliha-Štranka.[3]

Ajalugu muuda

Užava vald eraldati Zirase vallast Esimese maailmasõja ajal. Aastal 1935 oli valla pindala 138 km² ja seal oli 1947 elanikku.[4] Aastal 1945 moodustati vallas Lībciemsi, Užava ja Sārnate külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1950 liideti Užava külanõukoguga likvideeritav Lībciemsi külanõukogu, aastal 1961 aga osa Jūrkalne külanõukogu maadest.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Ventspilsi piirkonda.

Loodus muuda

Suurim jõgi on Užava jõgi. Järvedest asub vallas 1 hektari suurune Pāžezers. Vald ise asub Rannikumadalikul. Užava vallas asub Läti suurim rändluide.[6] Valla pindalast katvad metsad 45,9 %.[7]

Looduskaitse all on Hõbepaju. Valda jääb 3012 hektari suurune Užava hoiuala, valla lõunaossa jääb ka osaliselt Sārnate soo hoiuala. Lisaks jääb osa valla kaguosast Užava alamjooksu maastikukaitsealale.[8]

Kaitstavad mälestised muuda

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Celmi ümbruskond, Užava luteri kirik, selle uksed ja altar, Užava majaka torn ja masinahoone, Sārnate muinasasula, hiiepaik Užava Puuslikupärn ja Puuslikuoja, Užava muinaskalmed ja Silkāji muinaskalmed.[9] Kohaliku kaitse all on Sāmīši keskaegne kalmistu ja Birznieki muinaskalmed.[10]

Looduskaitse all on kolm nimetut põlispuud.[11]

Asustus muuda

Aastal 2011 elas vallas 570 lätlast, 14 venelast, 2 valgevenelast, 4 ukrainlast, 2 poolakat ja 4 leedulast.[12]

Valla külad:

Küla Küla tüüp Elanike arv[13]
Dzirtniekciems skrajciems 1 (2015)
Lībciems skrajciems 6 (2015)
Silmalas skrajciems 30 (2005)
Užava vidējciems 298 (2019)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[13]

Viited muuda

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Ventspils novads (vaadatud 16.01 2018)
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-223/ct-menu-item-246
  7. Ventspils novada teritorijas plānojums. Paskaidrojuma raksts. lk. 12
  8. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  9. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  10. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  11. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  12. Ethnic composition of Latvia 2011
  13. 13,0 13,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid muuda