Turlava vald
Turlava vald (läti keeles Turlavas pagasts) on vald Lätis Kuldīga piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Kurmāle, Gudenieki, Laidi ja Snēpele vallaga ning Lõuna-Kuramaa piirkonna Laža ja Kazdanga vallaga.
| Turlava vald | |
|---|---|
| läti Turlavas pagasts | |
| Pindala: 124,5 km² | |
Elanikke: 775 (1.01.2024)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 6,2 in/km² | |
| Keskus: Turlava | |
 |
Valla pindala on 124,5 km². 2016. aasta seisuga elas seal 910 inimest.[2] Valla keskus on Turlava küla, vallamaja asub aadressil Gundegu iela 1. Vallavanem on Mārcis Brantevics.[3]
Ajalugu
muudaTänapäevane Turlava vald asub sõjaeelsete Turlava ja Klostere valla territooriumil. Aastal 1935 oli Turlava valla pindala 95,8 km².[4] Aastal 1945 moodustati vallas Turlava ja Induļa külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Induļa külanõukoguga likvideeritavad Turlava ja Vārdupe külanõukogu. Aastal 1960 liideti Vilgāle sovhoosi maad Kurmāle külanõukoguga. Aastal 1965 liideti kolhoosi Spartaks maad Laide külanõukoguga. Aasta hiljem nimetati Induļa külanõukogu ümber Turlava külanõukoguks. Aastal 1968 liideti külanõukoguga suurem osa Klostere külanõukogu maadest. Aastal 1977 liideti külanõukoguga osa Basi külanõukogu maadest, osa Turlava külanõukogu alasid liideti aga Laide külanõukoguga.[5] Aastal 1990 muudeti Turlava külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Kuldīga piirkonda.
Kultuurimälestised
muudaKultuurimälestistest on riikliku kaitse all Kundi muinaskalmed, Lipaiķi linnamägi, Lipaiķi luteri kirik (sealhulgas sealne oreliprofiil, altar, kantsel ja vitraaž Kalējciemsi vapiga), Jāmaiķi luteri kirik, Turlava (Kundi) linnamägi, hiiepaik Ķoniņciemsi Puuslikukaasik, Birzmaļi muinaskalmed ja Birzmaļi asulakoht.[6] Kohaliku kaitse all on Sāmieši asulakoht.[7]
Loodus
muudaValla tähtsaim jõgi on Rīva jõgi. Vallas asub Ķikuri järv pindalaga 26,9 ha.
Looduskaitse all on Ciemgaļi metsõunapuu, Turlava Puuslikukaasiku pärnad, Kalna Žumpji tammed, Pliķi vaher, Pliķi kastan ja Pliķi saar. Lisaks on seal looduskaitse all arvukalt nimetuid põlispuid.[8]
Asustus
muuda2011. aastal elas vallas 460 lätlast, 27 venelast, 2 valgevenelast, 7 ukrainlast, 2 poolakat ja 12 leedulast.[9]
Vallas on järgmised külad:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[10] |
|---|---|---|
| Grantiņi | mazciems | 15 (2005) |
| Jaunziemeļi | mazciems | 14 (2005) |
| Kalējciems | skrajciems | 29 (2005) |
| Kazlēnciems | skrajciems | 3 (2005) |
| Ķikuri | vidējciems | 150 (2020) |
| Klostere | mazciems | 11 (2005) |
| Ķoniņciems | mazciems | 4 (2005) |
| Krievciems | skrajciems | 6 (2005) |
| Maras | skrajciems | 14 (2005) |
| Ziemeļciems | skrajciems | 14 (2005) |
| Turlava | vidējciems | 280 (2020) |
| Valāti | mazciems | 19 (2005) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]
-
Ciemgaļi metsõunapuu -
Ķikuri järv -
Jāmaiķi mõisa peahoone -
Klostere. Jāmaiķi luteri kirik -
Grantiņi -
![Ķikuri. Mälestusmärk metsavendadele]]](//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/8a/Memorial_Site_of_National_Partisans_in_%C4%B6ikuri.jpg/120px-Memorial_Site_of_National_Partisans_in_%C4%B6ikuri.jpg)
Ķikuri. Mälestusmärk metsavendadele]]
![Ķikuri. Mälestusmärk metsavendadele]]](/wiki/Fail:Memorial_Site_of_National_Partisans_in_%C4%B6ikuri.jpg)
Viited
muuda- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ "Kuldīgas novads (vaadatud 19.04 2018)". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. aprill 2018. Vaadatud 24. aprillil 2018.
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. oktoober 2020. Vaadatud 26. detsembril 2018.
- ↑ "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. oktoober 2021. Vaadatud 26. detsembril 2018.
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 10,0 10,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid
muuda
Turlava vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis- Valla koduleht (läti keeles)