Tunneli venitamine

Tunneli venitamine on tahtlik augustuse venitamine, eesmärgiks kanda tavalisest kõrvarõngastest erinevaid silindrikujulisi ehteid – tunneleid. Kõige tuntumad venitatavad augustused on kõrvarõngaaugud, kuid neediauke venitatakse ka ninas, keeles, põskedes ja huules. Kuigi kõiki augustusi saab venitada teatud suuruseni, on kõhre augustuse venitamine tavalisest palju keerulisem ja jätab suurema tõenäosusega taastumatuid arme, kui venitatakse liiga kiiresti.

Venitamist alustatakse väikeste koonusekujuliste venitusvahenditega (umbes 2 mm) ja liigutakse suuremateni, et vähendada augustuse rebenemise riski. 10 mm suurust tunnelit peetakse taastumatuks, kõik suurused alla 10 mm võivad kinni kasvada. 

Terviseriskid

On vähe terviseriske, mis on seotud konkreetselt augustuse venitamisega. Enamik meetodeid ei tekita haavu, kui just ei venitata liiga kiiresti. Kui inimese naha elastsus lubab, on augustusi võimalik venitada väga palju suuremaks algsest suurusest. Vahemikus 6,5–13 mm on auk veel taastuv, suurematel venitustel tekib aga risk, et auk ei kasva kunagi tagasi originaalsuurusse. Augustuse taastumist mõjutavad mitmed asjaolud, näiteks aeg, mille vältel venitati ja kui kaua kulus venitatud augustusel paranemiseks. Siiski on iga inimene unikaalne ning mõnel ei taastu ka 5 mm läbimõõduga tunnelid kunagi. Venitatud augustuse kinnikasvatamist kiirendab näiteks E-vitamiini hõõrumine venitatud alale.

Ehted venitatud augustustele

Tunnelitele on väga palju erinevaid ehteid, neid valmistatakse kivist, metallist, puidust, kontidest, sarvedest, plastikust, akrüülist, merevaigust, bambusest, silikoonist, klaasist. Mõned materjalidest lasevad kõrval paremini "hingata" kui metallid või plastik, mistõttu ei satu mustus ega mäda äsja venitatud augustuse sisse. Akrüülist, kivist, puidust, bambusest, sarvedest ja kividest ehetel on tihti mikroskoopilised praod, mis ei võimalda tunnelit enne kõrva asetamist korrektselt puhastada ja seetõttu jäävad sinna mustus ja bakterid, mis on eriti ohtlikud värskelt venitatud augustuse puhul. Parimad materjalid äsja venitatud augustustele on titaan ja klaas, sest need ei ole rabedad ja kannatavad kuuma ega mõrane, kui neid korralikult puhastada.

Kõige tuntumad venitatud augustustes kantavad ehted on plug'id, väiksed punnikujulised ehted. Need ehted võivad olla silindrikujulised ning ka otstest laiemad ja keskelt peenemad. Levinud on ka tunnelid, mis on põhimõttelised samad ehted, kuid nende sees on auk. 

Tunneli venitamise võimalused

Venitusvahend – see on spetsiaalselt venitamiseks ette nähtud koonusekujuline ehe. Enne venitamist venitusvahend puhastatakse, õlitatakse ja lükatakse läbi augustuse, mida soovitakse venitada. Pärast seda surutakse sama suur tunnel läbi venitatud augu. Venitusvahendid on keskmiselt 5,1–7,6 cm pikkused. Enamik neist on tehtud metallist või akrüülist. Kodus venitades kasutatakse tihti venitusvahendite asemel ka kudumisvardaid, okkaid või kõrsi. Venitusvahendiga augustuse venitamine on kõige soovituslikum viis seda teha, kuid samuti liiga kiiresti venitades võib see tekitada valu ja verejooksu.

Dead stretching – protsess, mil lükatakse tunnel olemasolevasse venitatud auku abivahendeid (venitusvahend, õli) kasutamata. See viib augustuse veritsemise ja rebenemiseni. Dead stretching on ohutu ainult siis, kui soovitud suurusega ehe liigub lihtsalt paika, ilma et seda peaks lükkama.

Teflonteibiga venitamine – protsess, kus olemasoleva ehte ümber kleebitakse õhuke kiht teipi. See teeb venitusvahendi suuremaks ja uuesti kõrva asetades võimaldab venitada olemasoleva augustuse mõne millimeetri võrra suuremaks.

Raskustega venitamine – tänapäeval ei kasutata eriti seda meetodit, mil tunneleid venitatakse raskeid ehteid kõrvas kandes. Selline venitusviis võib kõrvalesta alt teha väga õhukeseks ning viia rebenemiseni. Samas kasutatakse seda moodust veel mitmes hõimus, näiteks Dayksi ja Borneo hõim.

Venitamine skalpelli abil – seda meetodit kasutades tehakse kõhre sisselõige, et augustuse diameetrit suurendada. Põhiliselt kasutatakse seda siis, kui on olemas kaks kõrvarõngaauku ja neid tahetakse üheks suureks tunneliks ühendada.

Skalpell ja teip – pärast skalpelliga tunneli sisselõikamist pannakse suur venitusvahend äsja lõigatud augustusse, et nahk veniks sellele järgi. Selline meetod on väga haruldane ja väga valus.

Silikoonist tunnelid – sellised tunnelid on pehmed, võimaldades natuke suuremaid ehteid olemasolevasse tunnelisse asetada. Kokku surudes ja augustusest läbi pannes need taastavad originaalsuuruse, mis omakorda venitab auku. Ka see variant on väga ohtlik, sest silikoon võib paisudes kõrva seest puruks teha ja sinna baktereid viia, mis omakorda verre saavad liikuda. 

Tunnelite venitamise ajalugu ja kultuur

Augustuse venitamine pärineb indiaani rahvastelt ja seda on praktiseeritud üle terve maailma. Eri Aafrika, Euraasia ja Ameerika indiaanlaste hõimud venitavad augustusi kultuurilistel, religioossetel või traditsioonilistel põhjustel. Venitatud augustused võeti kasutusele selleks, et hõimud teineteisest erineksid ning ka lihtsalt ilu eesmärgil. Spetsiaalseid venitusvahendid valmistati kontidest, sarvedest, puidust ja kivist, hiljem võeti kasutusele naturaalselt koonusekujulised esemed – kihvad, hambad, merekarbid.

Paljud lääneriikide noored võtsid üle augustuste venitamise, eesotsas selleks, et välja paista või erineda ülejäänud kultuurist. Seetõttu võib jääda mulje, et tunnelite venitamine on tänapäeva modernse maailma tava, kuigi see pole tõsi. Venitamine, samamoodi nagu tätoveerimine, armistamine, põletamine ja juukselõikused on sama vanad kui inimeste ajalugu. Varem kasutati neid näitamaks kogukonna või hõimu saatust, et võõraid sõjas hirmutada ja ka ilu pärast. See oli ja on siiani populaarne nii meeste kui ka naiste seas. Ajaloos näitasid mehed venitatud augustuste kaudu oma kuulumist mõnesse hõimu või omaenda võimu – mida suurem venitus, seda kõrgemal positsioonil mees oli. Naiste jaoks oli tunnelite venitamine pigem ilu eesmärgil ning näitemaks seda, kunas tüdrukust sai naine. Mõned kultuurid ja hõimud kasutavad sellist määratletust siiani.

Näited eri hõimudest ja kultuuridest, kes on praktiseerinud tunnelite venitamist:

Kuningas Tutanhamon

Iidne egiptuse vaarao Kuningas Tutanhamon oli üks esimesi teadaolevaid inimesi, kellel olid venitatud kõrvarõngaaugud. Sellest on tõestus tema sarkofaagil oleval pildil. Kuigi pole teada, millega võis vaarao oma kõrvalesti venitada, pakutakse selleks bambust või puitu.

Hauslabjocki mees Ötzi

Ötzi leiti 1991. aastal Alpidest, kus ta oli mumifitseerunud ja lebanud ligi 5300 aastat. Ötzil olid samuti kõrvalestad venitatud ja ta kandis 7–11 mm diameetriga tunneleid.

Siddhartha Gautama ehk Gautama Buddha

Gautama Buddha oli aristokraadist jõukas prints, kes samuti kandis tunneleid. Ta kandis kõrvas raskeid kuldehteid ja kalliskive, näitamaks oma staatust.

Lihavõttesaare kujud

Ülisuurtel kujudel Lihavõttesaarel on samuti venitatud kõrvalestad.

Mursi hõimu naised

Mursi hõim elab Etioopias. Sealsed naised on tuntud puidust plaatide kandmise tõttu venitatud augustustes nii kõrvades kui ka alahuules. Umbes 15-aastaselt ja aasta enne abiellumist augustab noore naise ema tema huule ja kõrvad, ning surub neisse venitusvahendid. Kui augustused on paranenud, venitatakse need 8–22 cm suuruseks. Kui kõige suurem võimalik suurus on käes, saab naine kõrgemat sorti austuse osaliseks.

Maasai inimesed

Üle tuhande aasta on nii mehed kui ka naised venitanud oma kõrvalesti, kuid tänapäeval on see rohkem levinud naiste seas. Algselt tehti venitus teritatud objektiga, näiteks noaga ning augustusse asetati raske ehe, mis seda veel suuremaks venitaks. Maasai inimesed on tuntud selle tõttu, et kasutavad venitatud augustustes loomaluid, puitu ja kivi.

Aafrika Fulani hõim

Hõim on pärit Nigeeriast ja Kesk-Aafrikast. Kolmeaastastel tüdrukutel augustatakse kõrvad, kuid venitatakse need alles naiseikka jõudnutel. Erinevalt Mursi ja Maasai hõimudest venitavad nemad kõrvalesti vähem, et kanda mitmesuguseid võrusid ja suuri kuldehteid.

Aasia hõimud

Lahu hõim Taist ja Karen-Padaungi hõim Myanmarist on kaks tuntud Aasia hõimu, kes samuti venitavad kõrvalesti. Nad usuvad, et peavad kõrvades kandma nii palju ehteid kui võimalik, sest kõrvad on pühalikud ja austust väärt.

Mehhiko ja Kesk-Ameerika tsivilisatsioonid

Asteegi ja maia mehed on tuntud oma venitatud kõrvarõngaaukude tõttu. Asteegid valmistasid tunneleid kullast ja hõbedast, et eristada end klassiliselt vaestest meestest, kelle tunnelid olid valmistatud merekarpidest, puidust ja vasest.