Tubrilinn

Tubrilinn (ka Tubri maalinn, Ridala linnus) on tänapäevase Haapsalu linna territooriumil Jõõdre küla ja Parila mõisa lähedal asunud linnus.

Oletus Maianpata linnuse kohta muuda

Tubrilinna linnust on peetud ka Henriku Liivimaa kroonikas mainitud Maianpata (ehk Maianpathe) linnuseks.^[1]^[2]. Eesti arheoloogide arvates ei ole piisavaid arheoloogilisi tõendeid, et Maianpata linnus Tubrilinnas asuda võis.

Ajalugu muuda

Arheoloog Mati Mandeli hinnangul võidi Ridala Tubrilinna linnus püstitada viikingiajal ning Jõõdre lähedal leitud 1. või 2. sajandist pärinev Jõõdre kivikalme viitab sellele, et piirkond on asustatud olnud vähemalt alates meie ajaarvamise algusest. Ridala ümbruse asustus hakkas tihenema I aastatuhande teisel poolel ja ilmselt just siis kujunes välja ka Ridala muinaskihelkond, mis hõlmas hilisemast kirikukihelkonnast oluliselt suurema ala ning mille keskuseks kujunes Tubrilinna muinaslinnus. Tubrilinna ümbrusest on välja selgitanud 14 muistset külaaset ja selle põhjal võib Ridalat pidada tihedaima asustusega kihelkonnakeskuseks muinasaja lõpu Läänemaal. See võib selgitada ka kihelkonna nime kasutamist kogu Läänemaa tähenduses.^[3]^[4]^[2]

Kirjeldus muuda

Ovaalne linnuseala hõlmab umbes 1000 ruutmeetrit. Ringvall-linnuse sarnasust näitab peamiselt raudkividest laotud ovaalse kujuga 3,5 m laiune vall. Sellest on kõige paremini säilinud 18 m pikkune lõunakülje vall. Idapoolses vallis, mille kõrgus küündib 1,5 m ja laius 3,5 m, on kivimüüri servad fikseeritavad. Edelapoolse valli lõikudes on kaitseehitised osaliselt hävinud kuid lõunapoolse valliga kokku puutuv osa osaliselt säilinud. Läänekülje vall on ilmselt 3 m laiuselt laiali aetud ning seetõttu mõnekümne sentimeetri kõrgusena aimatav. Loodeservas on vall ainult aimatav, mitte selgesti nähtav ja põhjaservas 13 m pikkusel ja 8 m laiusel alal veidi kõrgema künkliku kohana hoomatav. Arvatakse, et idaküljel, kus vall 18 m pikkuselt puudub, võis asetseda väravaava. Kuna ülejäänud kõrgendiku maapind on linnusega ühekõrgune, võis tegu olla mingisuguse eellinnuse või värava eelkaitseehitise jäänukiga. Linnusealal on jälgitav tume pinnas, mis ulatub 0,4–0,5 m sügavuseni. Muinasasula kultuurkihti on märgata linnuse lääne- ja edelajalamil, mille juures olevat vanasti asunud Silmaallikas.^[5]^[2] ^[6]

Leide muuda

Kirde–edelasuunalisele 2–4 meetri kõrgusele seljandikule püstitatud linnusest 19. sajandi keskpaigas juhuleiuna leitud ristikujuline ripats tõendab, et Tubrilinn oli kasutusel veel 13. sajandil.^[2]^[5]^[2]

Linnuseaseme juurest põllult on 1950. aastatel leitud noorema rauaaja keraamikat. Vaatamata sellele, et kogutud leiud pärinevad nooremast rauaajast, on Tubrilinna näol tüpoloogiliselt tegemist rohkem keskmise ja vanema rauaaja linnusega.^[2]