Tsüklodekstriinid
Tsüklodekstriinid on rühm tsüklilisi oligosahhariide (süsivesikuid), mis saadakse tärklise ensümaatilisel hüdrolüüsil. Tsüklodekstriinide molekulid koosnevad suhkru (α-D-glükopüranoosi) elementaarlülidest, mis moodustavad ringikujulise makromolekuli – justkui põhjata kausi sarnase rõnga.
Tsüklodekstriinid on mittetoksilised valge pulbri taolised rohkem või vähem vees lahustuvad ained. Neid eristatakse tsüklisse kuuluvate glükoosi lülide arvu põhjal. Tuntumad ja kasutatud on kolm:
- α(alfa)-tsüklodekstriin, 6 suhkru lüli sisaldav suletud ring;
- β(beeta)-tsüklodekstriin, 7 suhkru lüli sisaldav suletud ring;
- γ(gamma)-tsüklodekstriin, 8 suhkru lüli sisaldav suletud ring.
Eraldatud on ka mitmeid nn suuretsüklilisi (large-ring) tsüklodekstriine.
Tsüklodekstriinide molekulidele annavad erilised spetsiifilised omadused, esiteks, makrotsükli koonilise toru kuju ja, teiseks, hüdroksüülrühmade paiknemine selle toru välispinnal. Viimane asjaolu muudab molekuli hüdrofiilseks ja soodustab vees lahustuvust. Samal ajal on molekuli sisepind hüdrofoobne. Seetõttu paljud orgaanilised molekulid kergesti asuvad selle "toru sisse" moodustades nn võõrustaja-külalise kompleks. Nii saab mittevesilahustuvaid aineid kompleksi kujul viia lahusesse. Teiselt poolt, näiteks etanooli võib "sulgeda" kuni 60% tsüklodekstriini molekulidesse ja nii saadakse "alkoholi pulber". Lõhnaainete komplekseerimine tsüklodekstriiniga võimaldab oluliselt pikendada lõhna kestvust tänu aine aeglasemale eraldumisele. Kõik see annab tsüklodekstriinidele hulgaliselt väga spetsiifilisi rakendusi farmaatsias, toidutööstuses, parfümeerias, teaduses jm.