Traakia kiirtee

Traakia kiirtee (bulgaaria keeles Aвтомагистрала "Тракия") tähisega A1 on Bulgaarias asuv kiirtee, mis moodustab osa Portugalis algavast ja Türgi-Iraani piiril lõppevast maanteest E80. Kiirtee ühendab pealinna Sofiat Plovdivi linna ja Musta mere rannikul asuva Burgase linnaga.

Ülevaade muuda

Kiirtee on saanud nime ajaloolise Traakia piirkonna järgi: maantee läbib läänest itta selle põhjapoolset Bulgaaria osa. Maantee kogupikkus on 360 kilomeetrit ja selle viimane osa avati 2013. aasta 15. juulil^[1] pärast 40 aasta pikkust ehitustööd.^[2]

Traakia kiirtee läänepoolne ots on ühendatud Sofia ringteega, võimaldades seeläbi kiiret ligipääsu osaliselt valminud Hemuse kiirteele (A2) ja Kreekasse suunduvale Struma kiirteele (A6). Tulevased ristumised planeeritava Euroopa kiirtee lõikudega peaksid leevendama transiitliikluse olukorda Sofia linna ümbruses.

Tee idapoolses otsas, Burgase lähedal, ühineb Traakia kiirtee planeeritava Musta mere kiirteega (A5), pakkudes lõuna poolt kiiret ligipääsu Varna linnale ja Musta mere ääres asuvatele rannakuurortidele.

Kiirtee 169. kilomeetril asuvas Orizovo eritasandilisel ristmikul hargneb teest Maritsa kiirtee (A4), mis ühendab Traakia kiirtee Türgiga.

Ajalugu muuda

Kiirtee ehitus algas 1973. aastal ja selle esimesed 10 kilomeetrit Sofiast Novia Hani asulani võeti kasutusele 1978. aastal. Aastal 1984 jõudis maantee riigi suuruselt teise linna Plovdivini. Aastal 1995 valmis Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga kaasrahastuse toel 32 kilomeetri pikkune lõik Plovdivi linnast Plodovitovo eritasandilise ristmikuni.^[3] Aastal 2000 saadi Euroopa Investeerimispanga garantii laenule kahe järgmise osa ehitamiseks (esimene neist Orizovo eritasandilise ristmiku ja Stara Zagora linna vahel ning teine Karnobati linna ja riigi suuruselt neljanda linna Burgase vahel). Esimene lõik jõudis Stara Zagora linnani aastal 2007 ja teine lõik võeti kasutusele 2006. aastal.

Aastal 2005 allkirjastati vastuoluline kontsessioonileping Bulgaaria valitsuse ja Portugaliga seotud konsortsiumi vahel.^[4] Sellega anti konsortsiumile 35 aasta pikkune kontsessioon ilma pakkumiskonkursita ja see hõlmas 433 kilomeetrit maanteid Serbia piirist Burgaseni. Ent leping tühistati aastal 2008 ja Stara Zagora ning Karnobati vaheliste lõikude ehitustööde rahastamiseks saadi tuge Euroopa Liidu struktuurifondidest.

Aastatel 2009 ja 2010 viidi läbi hanked ning allkirjastati lepingud järgmise kolme teelõigu ehitamiseks Stara Zagorast Karnobatini (kogupikkusega 116,8 kilomeetrit). Neist lõikudest esimesed avati liiklusele 2012. aasta keskpaigas ja viimase osa ehitustööd lõppesid 2013. aasta 15. juulil.^[5]

Mahasõidud muuda

km	Sihtkohad	Märkused
0	Sofia ringtee, Tsarigradsko maantee	Kasutusel
5	Lozen, Ravno pole	Kasutusel
5,5	Novi Han	Kasutusel
24,4	Vakarel	Kasutusel
35,2	Ihtiman (põhi)	Kasutusel
47,2	Ihtiman (lõuna), Kostenets	Kasutusel
61,7	Vetren	Kasutusel
70	Tserovo, Velingrad	Kasutusel
80,8	Kalugerovo, Dinkata	Kasutusel
91	Pazardzhik, Panagyurishte	Kasutusel
113	Tsalapitsa, Saedinenie	Kasutusel
120	Plovdiv (lääs), Pamporovo (ainult läände ja läänest)	Kasutusel
122	Plovdiv (lääs), Pamporovo (ainult läände ja läänest)	Kasutusel
127	Plovdiv (põhi)	Kasutusel
134	Plovdiv (ida)	Kasutusel
151	Belozem	Kasutusel
166	Parvomay (ainult läänest)	Kasutusel
169	(Haskovo/Dimitrovgrad; Istanbul ; )	Kasutusel
175	Chirpan	Kasutusel
185	Chirpan	Kasutusel
209	Stara Zagora	Kasutusel
240	Nova Zagora	Kasutusel
276	Yambol (lääs)	Kasutusel
283	Puhkeala, Kabile	Kasutusel
290	Yambol (ida)	Kasutusel
326	Karnobat	Kasutusel
352	Balgarovo, Neftochimi naftatöötlemistehas	Kasutusel
360	Burgas, Vetren	Kasutusel