Traagika (kreeka keeles tragike technē 'tragöödiakunst') on vapustav, kannatuslik, kurb; esteetika, kirjandusteaduse, filosoofia uurimisobjekt; tähistab mingi suure ja üleva väärtuse, eriti inimelu vältimatut hukkumist, lootusetut võitlust kõikvõimsa vastasega, mis põhjustavad kannatusi ja hingelisi vapustusi. Kirjanduses kutsub tegelase kangelasmeelne võitlus ja saatusele allajäämine retsipiendis esile valu, kaastunde, ühtlasi imetluse jt üllad tunded.

Eristatakse: saatuslikku e objektiivset traagikat – kannatamise põhjus ei peitu tegelases endas, vaid tuleneb väljastpoolt (nt Sophoklese "Kuningas Oidipus"), ja subjektiivset traagikat – kannatamise põhjus peitub tegelases endas (Shakespeare'i "Kuningas Lear").

Tegelane peab olema väljapaistev, hingelt suur isiksus, ebatavaline, ometi küllalt lähedane keskmisele inimesele, et olla mõistetav ning äratada vaatajas kaastunnet ja hirmu.