Toksinoloogia

Toksinoloogia on toksikoloogia allharu. Toksinoloogia uurib organismide (taimed, bakterid, seened, loomad) komplekteeritavaid orgaanilist päritolu ühendeid, mis mõjuvad teistele elusolenditele toksiinina, ning nendega seotud toimemehhanisme ja võimalikku ravi.

Toksinoloogia eeldab biosüstemaatika tundmist.

Toksinoloogia interdistsiplinaarse teadusharuna on seotud anatoomia, biokeemia, molekulaarbioloogia ja farmakoloogia ning farmakognoosiaga.

Kliiniline toksinoloogiaRedigeeri

Kliinilist toksinoloogiat võib vaadelda meditsiiniharuna, mis hõlmab teadmisi bioloogilisi toksiine komplekteerivate organismide ja inimorganismile mõjuvate toksiinide toimemehhanismide (mürgistusseisundid, allergilised reaktsioonid maosüljele, mesilasmürgile jm) kohta, diagnoosi ja toksiini toimel tekkinud haiguslike seisundite ravi. Kliinilise toksinoloogia hulka loetakse ka teadmised, mis puudutavad bioterrorismi, ravimite (nii antidoodid kui ka nn mürkmadude süljest eraldatud ainete põhjal välja töötatud ravimite) välja töötamist jpm.

MaohammustusedRedigeeri

Madude hammustused (nii mürkmadude kui ka mürgitute) on ülemaailmselt oluline probleem nii rahvatervise kui ka arstiteaduse seisukohalt. Eri hinnangute alusel (2010) saab igal aastal madudelt hammustada (hinnanguline vahemik) 421 000 – 1 842 000 inimest ja sureb igal aastal 20 000 – 94 000 inimest.[1]

ViitedRedigeeri

  1. Julian White, Venomous animals: clinical toxinology, Molecular, Clinical and Environmental Toxicology Experientia Supplementum Volume 100, 2010, pp 233-291, Veebiversioon (vaadatud 16.02.2014) (inglise keeles)

VälislingidRedigeeri

Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit de:Toxinologie seisuga 16.02.2014.