Toidutalumatus lastel

Toidutalumatus lastel Toidutalumatus on mitteallergiline ülitundlikkus mõne toidu või joogi suhtes. Toidutalumatus erineb toiduallergiast esinemise sageduse ja mehhanismi poolest. Erinevalt toiduallergiast on -talumatus mitte-immunoloogiline reaktsioon toidule. Talumatus esineb sagedamini kui allergia, hinnanguliselt kuni 20% inimestest. Haiguse heterogeense olemuse tõttu on diagnoosimine ja haigestumuse hindamine raskendatud.

Kliinline pilt

Soovimatud reaktsioonid toidule erinevad indiviiditi nii esmase avaldumise, raskusastme kui kliinilise kulu poolest. Toidutalumatuse sümptomid on mittespetsiifilised ning need sarnanevad küllaltki toiduallergia omadega. Seetõttu on lapsed ohustatud valediagnoosist ning seeläbi ka ebavajalikest toitumisalastest piirangutest.

Sümptomid mõjutavad tavaliselt nahka, hingamisteid ja seedetrakti. Nahanähtudena esinevad näiteks naha sügelus, tursed nahaalustes kudedes või angioödeem. Hingamisteedes võib tekkida bronhospasm, hingamine võib muutuda raskeks ja vilisevaks. Seedetrakti kaebused on enamasti spasmid ning iiveldus.

Sümptomid võivad tekkida kohe peale toidu tarbimist või ka mitu tundi hiljem.

Patogenees

Toidutalumatuse tekkemehhanismidena võib eristada kolme suuremat rühma – ensüümipuudulikkus, farmakoloogiline talumatus ja teadmata põhjusel tekkinud toidutalumatus.

Ensüümipuudulikkus

Ensüümipuudulikkus on põhjuseks laktoositalumatuse, fruktoositalumatuse ja galaktoositalumatuse puhul.

Laktoositalumatuse korral on raskused rõõsa piima seedimisel. Laktoosi lagundab peensooles hõlpsamini seeditavaks galatoosiks ja glükoosiks ensüüm laktaas. Laktoositalumatuse näol ei ole tegemist mitte piimaallergiaga, vaid laktaasi puudulikkusest tingitud ainevahetushäirega. Talumatuse sümptomid tekivad, kui laktoosi lõhustava ensüümi laktaasi aktiivsus langeb alla 50%. Sellisel juhul jõuab suuremas koguses laktoosi jämesoolde, mis põhjustab kõhulahtisust ning laktoosi fermentatsiooni käigus tekkivad vesinik ja süsihappegaas tekitavad kõhugaase ja valu.

Täiskasvanu eas esineb laktoositalumatust sagedamini kui lapse- ja imikueas. Kuid lastel võib soolepõletik põhjustada laktoositalumatuse sekundaarselt, mis kaob põhihaiguse möödudes.

Laktaasipuudulikkusega inimesed taluvad siiski väheses koguses laktoosi (u ühe klaasi piima jagu). Hästi talutakse hapendatud piimatooteid, kus laktoosi tase on langenud tänu piimhappebakterite fermenteerimisele.

Fruktoositalumatuse puhul põhjustavad kaebuseid puu- ja köögiviljad, mesi ning toidud, kuhu on fruktoosi lisatud magustamise eesmärgil. Fruktoosi imendumiseks ei ole vaja ensüümi, kuid

selle transport sõltub glükoosi hulgast. Seetõttu põhjustavad puuviljad, kus on fruktoosi rohkem kui glükoosi, nt õunad ja pirnid, fruktoositalumatusega lapsel kaebuseid – kõhulahtisust, - puhitust ja kõhuvalu. Päriliku fruktoositalumatuse ehk fruktoseemia puhul tekivad lapsel fruktoosi tarbimisel oksendamine, hüpoglükeemia ja võib kujuneda kasvupeetus ja neerupuudulikkus.

Galaktoositalumatuse korral on organismil raskuseid laktoosi lagundamisest saadud galaktoosi töötlemisel. Kuhjuma hakkab mürgine vaheprodukt, mis põhjustab sümptomeid juba lapse esimestel elukuudel. Lapsel tekib oksendamine, kõhulahtisus, madal kaaluiive ja toidust keeldumine ning hiljem ka vaimse arengu peetus. Ilma ravita lõppeb talumatus raskete tervisekahjustuste ja surmaga.

Galaktoseemia näol on tegemist päriliku, autosoomretsessiivse ainevahetushaigusega.

Farmakoloogiline talumatus

Farmakoloogilise talumatuse korral tekivad sümptomid vasoaktiivseid aineid (nt histamiin, kofeiin, salitsülaadid) sisaldavate toiduainete tarbimisel. Näiteks põhjustavad histamiinitalumatuse korral sümptomeid nii suure histamiinisisaldusega toit kui ka inimorganismis histamiini vabanemist esile kutsuvad toiduained. Histamiinirikkad või histamiini vabanemist soodustavad toiduained on nt töödeldud liha, kalakonservid, juust, šokolaad, banaanid, maasikad ja tsitruselised. Seejuures on sümptomite avaldumine võrdelises seoses tarbitud toidu kogusega – sümptomid tekivad alles suuremas koguses vasoaktiivseid aineid sisaldavate toitude tarbimisel. Näiteks taluvad väikelapsed histamiini rikkaid toite (töödeldud lihatooted, juust, banaanid, maasikad jne) halvemini. Kaebustena tekivad allergiale iseloomulikud nähud: sügelus, lööve, bronhospasm ja oksendamine, kõhulahtisus. Erinevalt allergiast tekivad toidutalumatuse haigusnähud aeglaselt ja kaebused on väga varieeruvad.

Teadmata põhjusel tekkinud toidutalumatus

Gluteenitalumatuse puhul kindlaid diagnoosi kriteeriume ei ole. Küll on aga vaja talumatuse diagnoosimisel välistada kõigepealt tsöliaakia ja immunoloogiliste mehhanismidega vahendatud gluteeniallergia.

Diagnoosimine ja ravi

Diagnoosimine on enamus toidutalumatuste puhul raskendatud kuna ühte üldtunnustatud testi selleks ei ole. Lihtsam on diagnoosida ensümaatilise mehhanismiga talumatust, nt laktoositalumatuse hindamiseks saab teha geenianalüüsi, hingamistesti või laktoositaluvusproovi.

Kõige efektiivsem viis toidutalumatuse hindamiseks on välistamismeetod: jättes paariks nädalaks dieedist välja arvatavad kaebusi põhjustavad toiduained, tuleb jälgida, kas sümptomid vähenevad või kaovad.

Toidutalumatuse ravi on kaebuseid põhjustavast toiduainest loobumine või selle tarbimise vähendamine. Teisalt on ebavajalik toiduainete piiramine lastele ohtlik. Mitmekülgne dieet on aluseks lapse täisväärtuslikule kasvamisele ja arengule. Ka seetõttu on õige diagnoosi panek ülioluline.