Tilsiti ordulinnus

Tilsiti ordulinnus oli 1410 valminud Saksa ordu linnus Tilsitis.

Tilsiti loss (1833), selle ees vytinė Memeli jõel.

Tilsiti ordulinnuse rekonstruktsioon. Egon Janzi joonistus (1993). Janz maalis ka õlimaali, mille ta kinkis Sovetski ajaloomuuseumile.

Linnuse ümbruse plaan (Waldemar Thalmann, 1990).

Linnuse välismüürid. Foto 1993. aastast.

Foto 2012. aastast.

Praegu on sellest säilinud ainult peahoone välismüürid. Nad on tehtud suurtest traditsioonilisel viisil valmistatud tellistest. Kaunistuseks on suurte trapetsi kontuuridena lisatud kõvaks põletatud ja glasuuriga kaetud telliseid.

Ajalugu

Pärast Skalva vallutamist 13. sajandi lõpus kindlustas Saksa ordu Memeli vasakkallast puidust Ragniti linnuse, Kaustritteni linnuse ja Splitteri linnuse. Aastal 1365 leedulased hävitasid need. Splitteri linnus ehitati lühikeseks ajaks uuesti üles.

Aastal 1404 alustas ordu eeltöid selle asemele tellistest ehitise rajamiseks. Konrad von Jungingen tellis 26. detsembril 1406 Ragniti linnuse ja Tilsiti linnuse ehitamise Danzigi müürsepalt Hannus Bollenilt. Ordu ehitusmeistri Niclaus Fellensteini juhtimisel ehitati Memeli ja Tilse jõe vahele ordumaja. Seda nimetati seal suubuva jõe järgi Tylsat.

Ühe viimasena Saksa orduriigi kaitserajatistest valmis linnus 1410. aastal. 8. veebruaril 1411 ründasid linnust žemaidid. Nad tapsid kaks orduvenda ja seitse skalvi. Linnus põletati maha ja rüüstati.

Üle saja aasta hiljem taastas linnuse Albrecht von Hohenzollern. Aastal 1537 tehti see hooldaja residentsiks. See ametikoht oli ordu hierarhias komtuuri ja foogti ametikohast madalam. Koos oma kolleegiga Labiau linnusest kuulus ta Ragniti komtuurkonna konventi.

Aastast 1695 pärinevad esimesed bastionide kujutised Tilsiti kütikilbil. Aastal 1783 rajati kivisild üle vallikraavi.

Kui linnus kaotas strateegilise tähtsuse, müüdi see 1805. aastal 16 500 taalri eest kuuele Tilsiti kaupmehele. Alates 1873. aastast kasutati linnust paberivabrikuna. 27. detsembril 1876 oli seal tulekahju. Aastal 1876 sai firma I. C. Keyser kontsessiooni ehitada linnuse müüride vahele lubjapõletusahi. Alles on ainult ühele bastionile ehitatud korsten.

Peahoone välismüürid pidasid vastu mitte ainult kahele suurele tulekahjule, vaid ka linna okupeerimisele suvel 1914 ja Tilsiti vallutamisele 1945.

Retseptsioon

"Lossist Memeli ääres" on palju kirjutanud Charlotte Keyser.

Katkend Thieli raamatust (1802)

"Aastal 1283 ehitas maameister Meinhard või Meinicke siia linnuse, mida ajaloolase Lucas Davidi sõnul nimetati Skalva majaks (Schalauisches Haus) või Tilsaatiks ning mis hiljem sai nimeks Tilsit. Aastal 1356 ehitati mõned aastad varemetes olnud linnus jälle üles. Praegune loss ehitati aastal 1537 ning asub linnast idas, olles viimasest eraldatud veskikraaviga. Ida poolt on loss Tilßele kaldal, põhja poolt Memeli jõe kaldal, ülejäänud külgedest on ta ümbritsetud kraaviga; mistõttu lossi sisse pääseb ainult silla kaudu. Selle ehituslaadis ei ole midagi silmapaistvat; see on korrapärane nelinurk, varustatud nelja bastioniga; millest aga kaks, nimelt Memeli jõe poolsed, on ümarad. Lõunaküljel on poolringikujuline torn, mida vanadel aegadel kasutati vanglana. Loss on peale selle varustatud kahekordsete võlvidega, ja keldrid lähevad sama sügavale nagu Memel ise. Seda oli lossi ehitamisel seda vajalikum silmas pidada, et hoone seisab paljal liivahaagil, mille alumine jalam pidi voolu põhja poole suunamisel väga kannatada saama, sest vool tõmbab ikka liiva kaasa ja nii pidi vundament nõrgenema. Nüüd, mil hoone on sama sügaval kui jõesäng ise, selle ohu vastu ei saa.

Kirjandus

• E. C. Thiel. Statistisch-topographische Beschreibung der Stadt Tilse, Königsberg 1804, lk 9–11..
• Käthe Clasen-Sandt. Zur Baugeschichte der Memelburgen Ragnit, Splitter und Tilsit, Prussia-Zeitschrift für Heimatkunde und Heimatschutz (Altertumsgesellschaft Prussia), vihik 29, Königsberg i. Pr. 1931.
• M. Biskup, G. Labuda. Dzieje zakonu krzyźackiego w Prusach, Gdańsk 1988.