Tiiu Saar (sündinud 18. jaanuaril 1955 Tallinnas) on eesti loomaarstiteadlane.[1]

Elulugu muuda

Tiiu Saar on töölise tütar.[1]

Lõpetas 1973 Tallinna Meditsiinikooli, 1983 EPA veterinaariateaduskonna, 1987–90 Eesti NSV TA Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudis (ELVI) aspirant, veterinaarmeditsiinimagister (1994, EPMÜ), väitekiri "Veiste hingamis- ja seedeelundite kahjustusi põhjustavate viirushaiguste levikust Eestis", veterinaarmeditsiini doktor (1999, EPMÜ), väitekiri "Veiste hingamis- ja seedeelundite viirushaiguste nosoloogilisest struktuurist Eestis, veiste herpesviirus-1 mõnedest bioloogilistest omadustest ja infektsioosse rinotrahheiidi / pustuloosse vulvovaginiidi diagnostika täiustamisest" (Tartu, 1999). Täiendas end 1983 Moskva Veterinaaria Akadeemias, 1992 Soome Riiklikus Veterinaariainstituudis ja Saksamaal, 1994 Poola Riiklikus Veterinaaria Uurimisinstituudis, 1995 ja 1996 Taani Riiklikus Veterinaarviroloogia Instituudis. Oli 1983–87 Vabariikliku Veterinaarialabori veterinaararst, 1990–94 ELVI nooremteadur, 1995–96 EPMÜ veterinaaria uurimiskeskuse labori juhataja, 1997–99 nakkushaiguste osakonna vanemteadur ja juhataja, 1999–2000 juhataja ja lektor, 2000.–05 loomaarstiteaduskonna dotsent, 2005– Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi lektor.[1]

Teadustöö muuda

Uurimisvaldkond: veterinaarviroloogia ja -epidemioloogia. Euroopa Veterinaarviroloogia Ühingu liige (1996–). Umbes 20 teadustrükist, aimeartikleid.[1]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Teoseid muuda

  • Vasikate viirushaiguste leviku sesoonsus ja sõltuvus looma vanusest (kaasautor E. Aaver). // Veterinaarmeditsiin ‘95. Tartu, 1995
  • Latentse veiste infektsioosse rinobrahheiidi (TBR/TPV) viirusinfektsiooni reaktiveerimisest deksadrooni abil. // Veterinaarmeditsiin ‘96. Tartu, 1996
  • Sigade reproduktiivne ja respiratoorne sündroom ehk sigade "sinikõrv". // Eesti Loomaarstlik Ringvaade (1999) 3
  • Mitmele liigile kõrge patogeensusega lindude influentsa ehk gripp. // Eesti Loomaarstlik Ringvaade (2003) 2
  • Farmispetsiifiline Staphylococcus aureus'e bakteriin lehmadele. 1. Staphylococcus aureus'e kasvutiheduse ja alfa-hemolüsiini moodustumise optimeerimine komplekssöötmes (kaasautor). // Agraarteadus. (2004) 4.

Kirjandus muuda

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.