Tiit Vaasma
Tiit Vaasma (sündinud 8. mail 1982 Siimustis Jõgevamaal) on eesti geoökoloog ja järvesetete uurija.
| Tiit Vaasma | |
|---|---|
 Tiit Vaasma Vervi järve setteproove võtmas | |
| Sündinud |
8. mai 1982 Siimusti, Jõgevamaa |
| Elukoht | Tallinn |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus | Tallinna Ülikool (PhD) |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusalad |
paleogeograafia paleolimnoloogia sedimentoloogia |
| Töökohad |
Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskus Eesti Geograafia Selts |
Haridus ja töökäik muuda
Ta on lõpetanud 2000. aastal Jõgeva Gümnaasiumi, 2004. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli geoökoloogia erialal, 2006. aastal Tallinna Ülikooli (TLÜ) magistrantuuri (M.Sc. geoökoloogia alal, juhendaja Jaanus Terasmaa, väitekiri "Veetaseme muutuste mõju Martiska järve sette mineraalaine sisaldusele ja terasuuruse variatsioonidele"), 2010. aastal doktorantuuri (Ph.D. ökoloogia alal, juhendajad Jaan-Mati Punning, Jaanus Terasmaa, väitekiri "Grain-size analysis of lake sediments: research methods and applications" ("Järvesette lõimisanalüüs: uurimismeetodid ja rakendamine")).
Töötab 2005. aastast Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskuses[1]: 2005–2006 oli ta keskkonnauuringute osakonna assistent, 2006–2009 erakorraline teadur, 2009. aastast on ta TLÜ ökoloogia keskuse (end TLÜ ökoloogia instituut) teadur.
2010. aastast Eesti Geograafia Seltsi teadussekretär[2][3].
Teadustöö muuda
Tiit Vaasma teadussuundadeks võib nimetada paleogeograafia, paleolimnoloogia ja sedimentoloogia[1]. Ta on peamiselt arendanud ja kasutanud oma teadustöödes mineraalaine terasuuruse analüüsi metoodikaid (erinevad analüüsimeetodid: sõelumine, laser difraktomeetria, image analysis jt). On uurinud Eesti väikejärvede keskkonnatingimuste muutusi ajas aga ka Peipsi järve settimisprotsesse. Tegeleb viimase 8000 aasta jooksul toimunud tormisuse muutuste tuvastamisega rannikualade soosetetes leiduva liivafraktsioonide alusel. On üks Eesti Inimarengu Aruande 2014/2015 autoritest[1].
Lisaks teadustööle on ta seotud olnud rakendusuuringutega. Ta oli vastutav täitja Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava[4] koostamisel ja külastusuuringu teostamisel. Kurtna järvedega on ta tegelenud alates 2004. aastast, kus viimasel ajal püütakse koos kolleegidega leida viise, kuidas saavutada sealsete Natura järvede hea seisund ja näidata, mis tagajärjed võivad olla inimtegevusel sealsetele veekogudele.
Ta on teinud Peipsi ja Võrtsjärve rannikute seiret[5].
Valik publikatsioone[1] muuda
- Vaasma, Tiit; Terasmaa, Jaanus; Vandel, Egert (2015). Changes in sedimentation and aquatic vegetation caused by drastic lake-level fluctuation. Lakes, reservoirs and ponds, 9 (1), 29−42.
- Vaasma, Tiit; Vandel, Egert; Vetsa, Margus (2015). Jääkained. Vetik, R.; Terk, E.; Saar, E.; Kangur, M.; Lauristin, M.; Sootla, G. (eds). Eesti Inimarengu Aruanne 2014/2015. Lõksudest välja?, 160−170. Eesti Koostöö Kogu.
- Terasmaa, Jaanus; Puusepp, Liisa; Marzecová, Agáta; Vandel, Egert; Vaasma, Tiit; Koff, Tiiu (2013). Natural and human-induced environmental changes in Eastern Europe during the Holocene: a multi-proxy palaeolimnological study of a small Latvian lake in a humid temperate zone. Journal of Paleolimnology, 49 (4), 663−678.
- Terasmaa, Jaanus; Raukas, Anto; Vaasma, Tiit; Tavast, Elvi (2013). Sedimentation dynamics in the littoral zone of Lake Peipsi. Baltica, 26 (1).
- Kapanen, Galina; Terasmaa, Jaanus; Vaasma, Tiit; Raukas, Anto (2013). Deposition Fluxes of Polycyclic Aromatic Hydrocarbons in the Bottom Sediments of Lake Pihkva. Oil Shale, 30 (4), 550−562.
- Vaasma, Tiit; Vandel, Egert (2013). Kurtna maastikukaitseala: elu nagu karikatuuris. Eesti Loodus, 9, 496−500.
- Vaasma, Tiit; Terasmaa, Jaanus (2010). Peipsi järve pindmiste põhjasetete uuringud aastatel 2006-2009. Kangur, Mihkel; Kraav, Vaido; Palang, Hannes; Punning, Jaan-Mati (toim.). Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, 117−130. Tallinn: Eesti Geograafia Selts.
- Punning, Jaan-Mati; Raukas, Anto; Terasmaa, Jaanus; Vaasma, Tiit (2009). Surface sediments of transboundary Lake Peipsi: composition, dynamics and role in matter cycling. Environmental Geology, 57 (4), 943−951.
- Punning, Jaan-Mati; Terasmaa, Jaanus; Vaasma, Tiit; Kapanen, Galina (2008). Historical changes in the concentrations of polycyclic aromatic hydrocarbons (PAHs) in Lake Peipsi. Environmental Monitoring and Assessment, 144, 131−141.
- Vaasma, Tiit (2008). Grain-size analysis of lacustrine sediments: a comparison of pre-treatment methods. Estonian Journal of Ecology, 57 (4), 231−243.
- Punning, Jaan-Mati; Boyle, John. F.; Terasmaa, Jaanus; Vaasma, Tiit; Mikomägi, Annika (2007). Changes in lake sediment structure and composition caused by human-impact: repeated studies of Lake Martiska, Estonia. The Holocene, 17 (1), 145−151.
Toimetanud Eesti Geograafia Seltsi (EGS) trükiseid ja kirjutanud lugusid EGSi tegevusest[1][2].
Teaduspreemiad muuda
- Vabariiklik maateaduste alane tudengitööde konkurss 2010. Parim artikkel (kaasautor Jaanus Terasmaa).[1]
- Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss 2006. III preemia magistriõppe astmes.[1]
- Eesti Mäeseltsi, Eesti Geotehnika Ühingu ja Eesti Geoloogia Seltsi vabariiklikul üliõpilastööde konkursil 2005 esikoht.[1]
Lisaks mitu Tallinna Ülikooli sisest üliõpilastööde ja kaasautorina kirjutatud artiklite auhindu.[1]
Varia muuda
2004–2005 oli ta ajateenistuses Tapa VÕK pioneerikompaniis ja StS VÕK Üksik-sidepataljonis.
Matkahuvilisena on ta rännuteed viinud teda rongiga nii Siberi Eesti küladesse kui ka Baikali järve äärde[6], Koola poolsaarele, Argentinasse, Poola jpm. Igal aastal osaleb koos sõpradega parvematkadel Eesti jõgedel.
Tema tädi on mükoloog Mall Vaasma.
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 CV Eesti teaduse infosüsteemis.
- ↑ 2,0 2,1 "Eesti Geograafia Selts".
- ↑ "Entsyklopeedia - Eesti Entsüklopeedia. Vaasma, Tiit".
- ↑ "Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024" (PDF).
- ↑ "Seireveeb - Peipsi ja Võrtsjärve randade seire". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. aprill 2017.
- ↑ Tiit Vaasma. "Äripäev - Imelises Siberis väliseestlasi ja loodust avastamas".