Thomas Andrews

Thomas Andrews, Jr. (7. veebruar 187315. aprill 1912) oli iiri verd ärimees ja laevaehitaja; laevaehitusettevõtte Harland and Wolff tegevdirektor ja osakonnajuhataja. Andrews oli laevaehitaja ja liinilaeva Titanic ehitamise plaanide eestvedaja. Ta oli laeva pardal ka selle esireisil, mil see 14. aprillil 1912 jäämäega kokku põrkas, ning oli üks 1517 hukkunust.

BiograafiaRedigeeri

 
Thomas (paremalt teine) perega, 1895

Lapsepõlv ja noorpõlvRedigeeri

Thomas Andrews sündis Iirimaal Comberis. Tema vanemad olid Iirimaa Riiginõukogu liige Thomas Andrews ja Eliza Pirrie. Vanemast vennast John Miller Andrewsist sai hiljem Põhja-Iiri peaminister. 1884–1889 käis Andrews Royal Belfasti akadeemilises instituudis. Kuueteistaastaselt asus ta lisatasu teenimise eesmärgil õppepraktikale firmasse Harland and Wolff, kus tema onu lord Pirrie oli osa omanik.

RMS TitanicRedigeeri

Aastal 1907 hakkas Andrews plaane tegema uutele laevadele RMS Olympic, firmale White Star Line. Olympic ja selle sõsarlaeva RMS Titanicu ehitustöid alustati 1909, disainerid olid William Pirrie ja peadirektor Alexander Carlisle koos Andrewsiga. Nagu ka eelmiste laevade puhul, õppis Andrews nii Titanicut kui ka Olympicut pisiasjadeni tundma, et tagada optimaalset töökorda.

Andrew juhtis Harland and Wolffi töötajatest moodustatud rühma, kes firma ehitatud laevadega esimesi sõite kaasa tegi, jälgis töö kulgu ja tegi vajadusel parandusi. Titanic ei jäänud erandiks ja Andrews koos oma rühmaga asus Titanicuga reisile 10. aprillil 1912. Reisi käigus tegi ta märkmeid, mida tuleks laeval täiustada. 14. aprillil Andrews märkis ühele oma sõbrale, et Titanic on nii täiuslik, kui üks inimese aju seda luua suudab.

14. aprillil kell 23:40 tabas Titanicut jäämägi laeva tüüri poolel. Andrews magas sel ajal oma ametiruumides ja vaevalt märkas kokkupõrget. Kapten Edward J. Smith lasi Andrewsi kutsuda, et aidata uurida kahju. Andrews ja kapten Smith arutasid laeva kahjustusi peagi pärast südaööd ehk pärast seda, kui Andrews oli käinud kahjustatud osas ja saanud teateid laeva kahjustustest. Andrews tegi kindlaks, et esimesed kuus laeva veekindlat kambrit olid üle ujutatud. Ta vahendas selle teabe kapten Smithile, lisades, et tema arvates kulub laeva täielikuks uppumiseks veel tund. Ta teatas ka Smithile, et laeva pardal on liiga vähe päästepaate.

Titanicult evakueerumise alguses palus Andrews reisijatel päästevestid selga panna ja üles tekile suunduda. Täielikult teadlik aja ja päästepaatide nappusest, jätkas ta inimeste kutsumist ja päästmist, lootuses täita kõik paadid võimalikult põhjalikult. Laeva stjuuardi John Stewarti väidete järgi nähti Andrewsi viimati esimese klassi suitsetamisruumis, kamina kohal olevat "Plymouth Harbour" (laht Lõuna-Inglismaal) maali jõllitamas. Maalil oli kujutatud sissepääsu Plymouth Harbouri, kuhu Titanicut tagasireisil oodati. Andrewsi surnukeha pole leitud.

19. aprillil sai Andrewsi isa telegrammi ema nõolt, kes oli pääsenutega New Yorgis rääkinud ja uurinud Andrewsi kohta. Telegrammis oli kirjas, et Andrews tegutses kuni surmani kangelaslikult, mõeldes vaid teiste päästmisele. Titanicu juhtkond avaldas kõigile siirast kaastunnet.