Vikipeedia

The Mother of All Demos

Douglas Engelbarti arvutidemonstratsioon

"The Mother of All Demos" (otsetõlkes "kõigi demode ema") on retrospektiivne nimetus murrangulisele arvutidemonstratsioonile, milles Douglas Engelbart esitles Augmentation Research Centeri arenguid Association for Computer Machinery ja Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituudi (ACM/IEEE) ühisel arvutikonverentsil San Franciscos 9. detsembril 1968.[1]

Engelbart demo jaoks harjutamas 1968. aasta 9. detsembril

Vahetu demonstratsioon tutvustas terviklikku arvuti riist- ja tarkvarasüsteemi oN-Line System ehk NLS. 90-minutiline esitlus demonstreeris esmakordselt paljusid tänapäeva personaalarvutite tunnuseid: aknaid, hüperteksti, graafikat, efektiivset navigeerimist ja käskude sisestamist, videokoosolekut, arvutihiirt, tekstitöötlust, dünaamilist linkimist, versioonihaldust ning reaalajalisel koostööl põhinevat tekstiredaktorit. Engelbarti esitlus oli esimene, mis avalikult demonstreeris kõiki neid elemente ühes ainsas süsteemis. Demonstratsioon avaldas suurt mõju arvutitehnika arengule ning selle järel sündisid Xerox PARC-is 1970ndate esimeses pooles mitmed sarnased projektid. Selle ideed ja tehnoloogiad suunasid Apple'i Macintoshi ja Microsoft Windowsi operatsioonisüsteemide arengut 1980ndatel ja 1990ndatel.

Taust muuda

Suur osa Engelbarti filosoofiast, mis viis tema Augmentation Research Centeri (ARC) ja oN-Line Systemi loomiseni, tulenes teise maailmasõja ja varajase külma sõja "teaduskultuurist". Üks tähtis inspiratsiooniallikas Engelbartile oli artikkel "As We May Think", mille oli kirjutanud Vannevar Bush ajakirjale The Atlantic. Engelbart sattus artiklit lugema 1946. aastal töötades Filipiinidel Ameerika Ühendriikide mereväe radaritehnikuna. Engelbart uskus, et selleks et ühiskond saaks õigesti kasutada sõja jooksul õpitud teadmisi, on vaja neid teadmisi paremini hallata ja reguleerida.[2]: 106 

Oma raamatus "From Counterculture to Cyberculture" ("Kontrakultuurist küberkultuurini"[3]) tõstab Fred Turner Engelbarti vaate esile, viidates tehnoloogia soovimatutele kõrvalmõjudele sõjajärgses maailmas:

„USA sõjavägi oli välja arendanud tehnoloogiad, millega oli võimalik hävitada terve maailm. Seda mõistes läksid teadlased ja tehnoloogid üle maailma laiali sooviga kasutada oma teadmisi, et kõrvaldada haigused ja suurendada toidutootmist, sageli üritades seeläbi võita Kolmanda Maailma riikide poolehoid. Engelbart oli lugenud neist katsetest ja nägi, et need sageli ebaõnnestusid. Kiirenenud toidutootmine kurnas mulda ja putukate kõrvaldamine lõi ökoloogilisi tasakaalutusi.“

See viis mõtteni, et lisaks matemaatiliste arvutuste läbiviimisele on arvutitel potentsiaal võimendada inimmõistust.[2]: 107 

Demonstratsioon muuda

 
Esimene arvutihiire prototüüp, mille disainis Bill English Douglas Engelbarti visandite põhjal.[1]

Engelbart komplekteeris 1960ndate alguses tiimi arvutiinseneridest ja programmeerijatest tema poolt juhitud Augmentation Research Centeris, mis asus Stanfordi ülikooli Stanfordi uurimisinstituudis (ingl k Stanford Research Center).[4] Tema idee oli vabastada informaatika selle rollist pelga arvutusmasinana ning teha sellest tööriist side pidamiseks ja teabe leidmiseks. Ta tahtis muuta Vannevar Bushi püstitatud idee "Memexi" masinast reaalsuseks, milles üks inimene võiks interaktiivselt kasutada masinat, et oma teadmisi "augmenteerida".[5]: 237 

NASA ja ARPA toega pani tema tiim kuue aastaga kokku kõik elemendid, mis võiks sellise arvutisüsteemi tegelikkuseks muuta.[5]: 102  ARPA direktori Robert Taylori tungival soovil sai NLS oma esimese avaliku etteaste teha 1968. aasta Fall Joint Computer Conference'il San Francisco linna Civic Auditoriumis.[5]: 240 

Konverentsisündmust tutvustati nime all "A research center for augmenting human intellect" ("uuringukeskus inimintellekti augmenteerimiseks").[6] Auditooriumis oli esitlust tunnistamas umbes 1000 arvutiprofessionaali,[7] kelle hulka kuulusid ka Alan Kay, Charles Irby, Andy van Dam[5][8] ja Bob Sprouli.[9]

Engelbart demonstreeris NLS-i võimekusi koos oma geograafiliselt hajutatud tiimiga, ning Bill English juhtis esitluse tehnilisi elemente.[10] Esitlus kasutas Eidophori videoprožektorit, mis kuvas NLS-i videoväljundi 6,7-meetrisele ekraanile, et publik näeks Engelbarti tegevust.[11] Andmevahetus Civic Auditoriumis asuva tööjaama klaviatuuri ja Menlo Parki peakontoris asuva SDS-940 arvuti vahel toimus üle rendiliini (privaatseks kasutamiseks renditud telefoniliin), mille otstes asus kaks modemit, mille ARC-i teadlased olid oma kätega ehitanud. 1200-baudine ehk 1,2-kilobitine ühendus oli tol ajal ja ka järgneval kümnel aastal kiire ühendus.[5]: 240–247 

Kahesuunalise videovoo loomiseks kasutati kahte mikrolaineühendust. Englishi käsutuses oli videolüliti, millega ta sai valida, millist pilti suurel ekraanil kuvada. Menlo Parki kaameraoperaator oli tol ajal arvutitehnikale võõras Stewart Brand, kes andis Engelbartile ja tiimile nõu selle kohta, kuidas esitlust läbi viia.[5]: 240–247 

90-minutilise esitluse vältel kasutas Engelbart oma arvutihiire prototüüpi, et ekraanil ringi liikuda, teksti valida ja akende suurust muuta. See oli esimene kord, kui teksti redigeerimiseks mõeldud integreeritud süsteemi avalikult esitleti.[12][a]

Erinevatel hetkedel ilmusid ekraanile tema kolleegid Jeff Rulifson ja Bill Paxton, et aidata redigeerida teksti, olles ise ARC-i peakontoris. Teksti toimetamise ajal nägid nad teineteise ekraani, rääkisid omavahel ja ka nägid üksteist. Engelbart demonstreeris, et alljoonitud teksti peale klikkides saadab süsteem kasutaja teisele leheküljele, mis oli näide hüpertekstist.[4]

Demonstratsiooni lõppedes teenis Engelbart publikult kestva aplausi. Süsteemi edasiseks demonstreerimiseks võisid kohalviibijad NLS-i tööjaamadega tutvuda teises ruumis, kus nad võisid Engelbartilt ka küsimusi küsida.[4] Fred Turner märkis oma raamatus ära, et üks suur osa NLS-i süsteemist on niinimetatud bootstrappingu filosoofia, milles iga järkjärguline eksperimentaalne versioon NLS-ist annaks tagasisidet süsteemile endale, hõlbustades selle evolutsiooni (ning eeldatavasti selle täiustumist).[2]: 108 

Mõju muuda

 
Douglas Engelbart "The Mother of All Demos" 40. juubelitähistusel San Franciscos

Enne esitlust pidas suur osa arvutiteaduse kogukonnast Engelbarti "segaseks".[12] Pärast esitlust kirjeldas Chuck Thacker Engelbarti demonstratsiooni kui "mõlemast käest välgunoolte välja laskmist".[14] Van Dam oli 1967. aastast töötanud sarnase süsteemi kallal ning imestas, et NLS oli nõnda kaugele arenenud. Pärast Engelbarti küsitlemist väitis van Dam, et NLS-i demo oli kõige võimsam asi, mida ta oli eales näinud.[5]: 250  Van Dam jätkas oma karjääri ühe 1970ndate tähtsama arvutigraafika õpetlasena.[15] See-eest oli demonstratsiooni tegelik mõju arvutiteaduse arengule tol hetkel piiratud:

„Kõik olid sellest imestuses ja pidasid seda absoluutselt fantastiliseks – ja siis mitte midagi muud ei juhtunud. Selle edasine mõju peaaegu puudus. Kõik arvasid, et see oli liiga ulmeline ja nad tegid siiani tööd oma füüsilistel teletaipidel, nad ei olnud veel isegi klaasist teletaipe (arvutiterminale) kasutusse võtnud. Niisiis äratas see huvi väikeses ja innukas teaduskogukonnas, aga see ei avaldanud mõju tervele arvutiteaduse valdkonnale.“

– Andy van Dam, "Reflections on a Half-Century of Hypertext (29:15). Hypertext 2019 konverents"

1970ndate alguses läks enamus Engelbarti tiimist edasi mujale tööle – paljud neist Xeroxi Palo Alto uuringukeskusesse (PARC). Nende hulgas oli Bill English, kes jätkas tööd arvutihiire täiustamisel.[4] PARC-i läks ka Engelbarti endine NASA ja ARPA toetaja Robert Taylor.[5]: 349  Demonstratsioonil kohalviibija Alan Kay disainis PARC-is objektorienteeritud arvutikeskkonna nimega Smalltalk.[12]

1973. aastaks oli Xerox Altost saanud NLS-i terminaliga sarnanev täiskomplektne personaalarvuti, aga palju väiksem ja viimistletud väljanägemisega. Alto hiirepõhine kasutajaliides mõjutas Steve Jobsi ja Apple'i Macintoshi arvuti ja operatsioonisüsteemi arengut.[16] Microsoft Windows järgis Macintoshi disaini ja võttis sarnaselt NLS-ile ja Altole samuti kasutusele mitme nupuga hiire.[1]

Esitlus oli Engelberti karjääri tipphetk, mille järel jäädi teda 1970ndatel ja 1980ndatel mäletama kui hiire ja hüperteksti leiutajat, mida Apple ja Microsoft kuulsalt üle võtsid. Demo 30. juubelil 1998. aastal pidas Stanfordi ülikool konverentsi Engelbarti visiooni mõjust arvutile ja veebile.[17] Demo 40. juubelil tunnistati seda üheks arvutite ajaloo tähtsaimaks.[18]

Märkused muuda

  1. ↑ Saksa firma Telefunken leiutas 1960ndatel arvutihiire "Rollkugel", avaldades selle mitu kuud enne Engelbarti esitlust. Seda mainiti 1968. aasta oktoobris Telefunkeni SIG-100 monitori reklaamtekstides.[13]

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 Edwards, Benj (9. detsember 2008). "The computer mouse turns 40". San Francisco: Macworld. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. jaanuar 2014. Vaadatud 16. aprillil 2009.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Turner, Fred (2006). From Counterculture to Cyberculture: Stewart Brand, the Whole Earth Network, and the Rise of Digital Utopianism. Chicago ja London: University of Chicago Press. ISBN 9780226817415.
  3. ↑ Lill, Siim (10. detsember 2021). "Digikultuur ja võluahv". Sirp. Vaadatud 25. jaanuaril 2024.
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Wolvertone, Troy (9. detsember 2008). "Remembering Engelbart's epic demo". Mercury News. San Jose. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. detsember 2013. Vaadatud 6. detsembril 2013.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 5,7 Markoff, John (2005). What the Dormouse Said: How the Sixties Counterculture Shaped the Personal Computer Industry (E-book ed.). New York: Penguin Group. ISBN 978-1-1012-0108-4.
  6. ↑ Engelbart, Douglas (2008) [1968]. "Original Program Announcement for Mother of All Demos". Coding paradise. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. september 2013. Vaadatud 6. detsembril 2013.
  7. ↑ Tweney, Dylan (9. detsember 2008). "Dec. 9, 1968: The Mother of All Demos". Wired. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. detsember 2013. Vaadatud 24. jaanuaril 2011.
  8. ↑ Markoff 2005, lk 249, 250, 251.
  9. ↑ SRI Staff (2008). "Robert Sproull (Opening remarks)". Engelbart and the Dawn of Interactive Computing: 40th Anniversary Celebration. San Francisco: SRI International. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. september 2012. Vaadatud 20. veebruaril 2016.
  10. ↑ Engelbart, Douglas C.; English, William K. (1969). "A research center for augmenting human intellect". AFIPS Fall Joint Computer Conference. 33: 395–410.
  11. ↑ Wired Staff (1. jaanuar 2004). "The Click Heard Round The World". Wired. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. detsember 2016. Vaadatud 8. detsembril 2016.
  12. ↑ 12,0 12,1 12,2 Metz, Cade (11. detsember 2008). "The Mother of All Demos — 150 years ahead of its time". The Register. London. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. detsember 2013. Vaadatud 24. jaanuaril 2011.
  13. ↑ Bülow, Ralf (28. aprill 2009). "Auf den Spuren der deutschen Computermaus" [On the trail of the German computer mouse] (saksa). Hannover: Heise Verlag GmbH & Co. KG. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. november 2013. Vaadatud 7. jaanuaril 2013.
  14. ↑ Metroactive (1. juuni 2005). "From Pranksters to PCs: An excerpt from John Markoff's 'What the Dormouse Said' explains how the '60s counterculture shaped the computer industry". Metro, Silicon Valley's Weekly Newspaper. San Jose. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. jaanuar 2014. Vaadatud 6. detsembril 2013.
  15. ↑ ACM SIGGRAPH: Report on Andy van Dam (arhiivikoopia)
  16. ↑ Gladwell, Malcolm (16. mai 2011). "CREATION MYTH: Xerox PARC, Apple, and the truth about innovation". The New Yorker. New York. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. detsember 2013. Vaadatud 20. veebruaril 2016.
  17. ↑ Blackstone, John (9. detsember 1998). "Of Mice and Man". CBS News. New York. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. detsember 2013. Vaadatud 6. detsembril 2013.
  18. ↑ Shiels, Maggie (12. detsember 2008). "The Valley Visionaries". dot.life. London: BBC News. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. august 2013. Vaadatud 6. detsembril 2013.

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=The_Mother_of_All_Demos&oldid=6571280"