Ava peamenüü

Katse meetod on protseduur, mis annab testi tulemuse.[1] Testiks võib olla mis tahes tehniline protseduur, mis aitab kindlaks teha ühe või mitu karakteristikut.[2] Tavaliselt on test eksperimendi osa. Tulemus võib olla kvalitatiivne või kvantitatiivne. On olemas hulk standardiseeritud meetodeid, mille juhendit täpselt järgides, saadakse ootuspärane tulemus. Lisaks töötatakse pidevalt välja uusi meetodeid. Katse meetodeid on vaja selleks, et testi läbiviimist lihtsustada.

Meetodi olulisusRedigeeri

Teaduses, vabavara arenduses, tootmises ja äris on oluline, et inimesed saaksid aru ning järgiksid kokkulepitud meetodeid mõõtmisi tehes. Mõni füüsikaline suurus on tugevalt mõjutatud kindlast meetodist. Oluline on täielikult kirja panna kogu eksperiment koos mõõtmistega ning spetsifikatsioonide/standarditega.

Hea on kasutada standardiseeritud meetodeid. Mõnikord on targem uuendada olemasolevat meetodit, kui luua päris uus. Jällegi on kirjapanek oluline. Tavaliselt kasutatakse meetodeid, ennustamaks tulemusi või mõneks muuks kindlaks eesmärgiks. Näiteks, kui esemel on mitu kindlat komponenti, siis katse meetodil on mõned tingimused:

  • algsed toormaterjali testi tulemused peavad ühtima lõppmaterjali tulemustega
  • testi tulemused peavad ühtima produkti sooritustulemustega
  • laboratoorsed ja ekspluatatsiooni näitajad peavad ühtima

Tihti on vajalik valideerimine.

Meetodi olemusRedigeeri

Kvaliteedikontroll nõuab tavaliselt täielikku dokumentatsiooni testi jaoks. See dokument sisaldab

  • pealkirja,
  • materjalide rakendatavuse hindamist,
  • viimase ja järgmise ülevaatuse aega,
  • viimase meetodi valideerimise viidet,
  • isikut või organisatsiooni, kes vastutab meetodi uuenduste ja kõrvalekallete eest,
  • meetodi tähtsust ja sihtotstarvet,
  • terminoloogiat ja mõistete seletusi,
  • mõõtmisaparatuuri loetelu,
  • ohutusnõudeid,
  • kalibratsiooni,
  • keskkonna ohtufaktoreid,
  • proovi käsitlemist,
  • töökeskkonna temperatuuri ja muid näitajaid,
  • proovi ettevalmistust,
  • detailset protseduuri kirjendust,
  • arvutusi ja andmete analüüsi,
  • andmete tõlgendamist ja meetodi väljundeid,
  • raportit: vorm, sisu, andmed jne.

Meetodi valideerimineRedigeeri

Meetodeid kontrollitakse tihti täpsuse ja kehtivuse poolest. Väga oluline on, et meetodi ulatus oleks selgelt arusaadav ning iga aspekt täpne ja valideerimisel korratav. Valideerimine hõlmab sageli

  • täpsust ja kordustäpsust,
  • korduvust ja korratavust,
  • vahemikku või katkematut skaalat üle mille on meetod täpne,
  • resolutsiooni,
  • robustsust või tundetust,
  • mõõtemääramatust,
  • round robin testi.

ViitedRedigeeri

  1. Form and Style Manual, ASTM, http://www.astm.org/COMMIT/Blue_Book.pdf, 2009
  2. ASTM E 1301, Standard Guide for Proficiency Testing by Interlaboratory Comparisons

RaamatudRedigeeri

  • Pyzdek, T, "Quality Engineering Handbook", 2003, ISBN 0-8247-4614-7
  • Godfrey, A. B., "Juran's Quality Handbook", 1999, ISBN 007034003X
  • Kimothi, S. K., "The Uncertainty of Measurements: Physical and Chemical Metrology: Impact and Analysis", 2002, ISBN 0-87389-535-5

StandardidRedigeeri

  • ASTM D4356 Standard Practice for Establishing Consistent Test Method Tolerances
  • ASTM E691 Standard Practice for Conducting an Interlaboratory Study to Determine the Precision of a Test Method
  • ASTM E1169 Standard Guide for Conducting Ruggedness Tests
  • ASTM E1488 Standard Guide for Statistical Procedures to Use in Developing and Applying Test Methods
  • ASTM E2655 - Standard Guide for Reporting Uncertainty of Test Results and Use of the Term Measurement Uncertainty in ASTM Test Methods