Terviseturism seisneb reisimises eesmärgiga saada hüvesid oma tervise säilitamiseks/parendamiseks.[1]

Terviseturism on nii protsess kui ka elustiil, mille eesmärk on saavutada kõrgema potentsiaali inimese kasuks ning mis on suunatud optimaalse tervise saavutamiseks. Terviseturism on tihedalt seotud vaimse seisundi ja selle integratsiooniga, mis tähendab, et väärtus kasvab iseennesest,  et mõelda ja tunda kõike, mis mõjutab inimese tervisliku seisundi ja maailma  üldist tervist. Terviseturism on turismi vorm, mis on suunatud inimeste tervise parandamiseks ja toetumiseks terve keha ja vaimu loomiseks kasutamata meditsiinilisi operatsioone.[2]

Terviseturismi mõistet kasutati esmakordselt Rahvusvahelise Turismiorganisatsioonide Ühenduse (IUTO), Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) eelkäija poolt 1973. aastal. IUTO järgi tähendas terviseturism riigi looduslikele ressurssidele, mineraalveele ja kliimale tuginevate terviserajatiste pakkumist.[3]

Mary Tabacchi (dietoloog ja PhD, kes õpetab Cornell Ülikoolis spaajuhtimist, heaolu ja ärindust ning tervislikku toitumist). 2003. a. defineeris terviseturismi nagu turismi ükskõik kuhu/ehk mingi turismivormi, mis on võimeline teha inimese või inimese pereliikme/tuttava tervemaks.[4]

Raviturismi Assotsiatsioon defineerib raviturismi kui turismivormi, kus inimesed reisivad teise riiki, et saada meditsiinilist, kirurgilist või hambaravi, eeldusel, et pakutakse paremaid või samal tasemel tingimusi kui kodumaal, seda eelkõige tasuvuse, parema ligipääsu ja kvaliteedi pärast. Raviturism põhineb eesmärgil saada ravi ja eeldab kliinilist sekkumist. Tervise turismi alavormid on raviturism, spaaturism ja heaoluturism. Raviturism võib olla terapeutliseks ja kirurgiliseks.[5]

Spaaturism on osa terviseturismist, mis põhineb spetsiifilistel terviseteenustel ja sihtkohtadel. Eelduseks spaade arendusele on traditsiooniliste mineraalvee ja termidega seotud tegevused, lõõgastumise võimalused ja iluteenused.  Kaasaegne spaaturism on tihedalt seotud heaoluturismiga, kuid suurimat erinevust nähakse heaoluturismi puhul holistlikus lähenemises. Spaad pakuvad looduslikele ressurssidele põhinevaid teenuseid ja tooteid: mineraalvett, muda, tervislikku kliimat. Spaad liigituvad omavahel ravispaadeks (raviprotseduurid), spaadeks (lõõgastavaid ja tervistavaid hoolitsused) ja heaoluspaadeks (luksuslikumad tingimused).[6]

Terviseturismi teenusepakkujad muuda

  • Tervisehotellid ja spaad. Pakkuvad terviseteenuste laia valiku alustades fitnessiga ja lõpetades tervisliku toitlumisega. Tavaliselt sisaldavad ka veeprotseduure.
  • Meditsiinilised teenused. Sisaldavad operatsioone, hambaravi.
  • Vaba aeg  ja puhkus. On seotud igapäevase eluga ja elustiiliga kui turismiga. Erinevate teenuste lai valik - veepargid, mis on mõeldud inimestele, kes otsivad lõõgastust, lõbu ja taaselustamist.
  • Vaimne turism. Sisaldavad rituaale, tseremooniad ja traditsioone, mis pärit erinevatest religioonidest.
  • Meditsiinilised terapeutilised teenused. Sisaldavad sarnaseid meditsiinilise turismiga elemente - tervisekontroll või diagnoostika, kuid selle erinevus seisneb selles, et see nõuab pikka külastust või korduvat külastamist. Raviturism kasutab loodusvarasid ning keskendub inimesi haigustele või puuetega klientide abistamisele.[7]

Viited muuda

  1. Hall, M.(2011).Health and medical tourism: a kill or cure for global public health? Tourism Review.
  2. Blazevic, O. (2016). Health tourism and „smart specialisation“. UTMS Jouurnal of Economics.UTMSJOE-2016-0701-08-Blazevic
  3. Kruut, H. (2016). Raviturismi arendusvõimalused Saaremaa näitel.
  4. Ross, K. (n.d.). Health Tourism: An Overview. HSMAI Marketing Review.Glov.
  5. Medical Tourism Association. (2014). 2013 MTA Medical Tourism Survey Report.
  6. Stanciulescu, G. C., Diaconescu G. N., & Diaconescu D. M. (2015). Health, spa, wellness tourism. What is the difference? Knowledge Horizons.
  7. "Wellness tourism: a perspective from Japan", Wellness Tourism, Routledge, lk 259–278, 20. november 2013, vaadatud 13. mail 2023