Terapeutiline kontsentratsioon

Terapeutiline kontsentratsioon ehk terapeutiline aken on ravimi kontsentratsioon organismis (tavaliselt vereseerumis, kuid tuleb ka kõne alla seljaajuvedelikus), mille piires antud ravim omab soovitavat toimet[1]. Väiksemad kontsentratsioonid on ebaefektiivsed, suuremad kontsentratsioonid on juba toksilised.

Terapeutilise kontsentratsiooni alam- ja ülempiir võivad üksteisest suurel määral erineda. Mida suurem on erinevus, seda ohutum on ravimi kasutamine. Näiteks liitiumkarbonaadi (kasutatakse bipolaarsete meeleoluhäirete raviks) terapeutiline kontsentratsioon kõigub üsna väikestes piirides: 0,6–1,2 mmol/L, mistõttu tuleb selle aine manustamisel sageli määrata tema veresisaldust, et vältida toksikoosi arenemist. Morfiini terapeutiline kontsentratsioon on tunduvalt laiem: 16–364 mg/ml. Penitsilliinil aga pole toksilist annust tavatingimustes praktiliselt võimalik saavutada – hiirtele on penitsilliini toksiline doos 0,5 g/kg süstituna veenisiseselt.[2]

Viited muuda

  1. Therapeutic window
  2. "Harry J. Robinson. Toxicity and efficacy of penicillin. Journal of Pharmacology And Experimental Therapeutics, Vol. 77, Issue 1, 70-79, 1943". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. september 2008. Vaadatud 17. veebruaril 2009.