Teatrinukk
Teatrinukk on nukk, mida kasutatakse nukuteatris.
Teatrinukk võib olla mistahes eluta objekt, mida on võimalik animeerida. Tihti kujutab ta endast kas inimest, looma või mõnda müütilist tegelast. Variatsioone, millist tüüpi on nukk ning millistest materjalidest nukke tehakse, on väga palju. Kõik see sõltub sellest, milleks ja kus seda nukku kasutatakse. Nad võivad olla nii väga keerulise ehitusega, nagu nt marionett, kui ka väga lihtsa ehitusega, nagu näiteks pulga otsa kleebitud papitükk.
Nukuga on võimalik manipuleerida mitmeti: nööride, varrastega või otseses kontaktis inimese käega. Nukumeistri/käsitseja roll on äratada nukk ellu ja anda karakterile vastav hääl, kõnnak vms. Teatrinukud näitlevad/esinevad tavaliselt nukuteatris ning nende ülesandeks on edasi anda lugu.
Kolm nõuet teatrinukule:
- tal peab olema vorm, mida on võimalik animeerida
- inimene, kes animeeriks
- tal peab olemas olema meetod/viis, kuidas teda juhtida
Ajalugu muuda
Usutakse, et nukuteatri juured ulatuvad iidsetesse kultuuridesse, mis on vanemad kui 4000 aastat. Esimesed teatrinukud pärinevad ilmselt Egiptusest, kus elevandiluust ja savist liigestest liigutatavaid nukke on leitud sealsetest hauakambridest. Samuti võib leida andmeid nukuteatrist Herodotuse ja Xenophoni kirjutatud töödest, mis on pärit 5. sajandist eKr.
Ka Indias on pikaajaline nukuteatri traditsioon ning seda on kutsutud erinevate nimedega erinevates riigi osades. Näiteks, Tamili kirjandusteoses Silappadikaramis, mis on kirja pandud 2. sajandil eKr kutsuti nukuteatrit “Bommalattamiks”
Teatrinuku liigid muuda
Kirjandus muuda
- Blumenthal, E. (2005). Puppetry and Puppets. Thames & Hudson
- Engler, L. ja Fijan C. (1996). Making Puppets Come Alive. Mineola, New York.
- Latshaw, G. (2000). The Complete Book of Puppetry. Mineola, New York
- Lepparu, I. (2017). Nuku hingestamine Riho Undi animatsioonfilmis „Hing sees“. Seminaritöö. TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia.