Tarbeklaas

klaasitehas Eestis

Tarbeklaas oli aastatel 19401993 tegutsenud klaasitehas.

Tarbeklaas 85 (03).jpg
Tarbeklaas 85 (36).jpg

Tehas Tarbeklaas loodi 1940. aastal Tallinnas asunud ja natsionaliseeritud Johannes Lorupi klaasivabriku (1934–1940) baasil, Bekkeri 81/84. Tehase toodanguks sai õõnesklaas. Rõhku pandi rohkem utilitaarsele klaasile kui kunstilisele (sellest ka tehase nimetus). Lauanõude tootmisel kasutati peamiselt värvitut klaasi, kuid katsetati ka nn suitsuklaasi ja värviliste toonidega (roheline, roosa). 1953 võeti tööle esimese kunstnikuna Helga Kõrge.

Tehases on kunstnikena töötanud veel Ingi Vaher, Mirjam Maasikas, Pilvi Ojamaa, Eino Mäelt, Tiia-Lena Vilde ja Elve Tauts. 1981-1994 oli tehase peakunstnik Elve Tauts.

Eesti NSV Kergetööstuse Ministeeriumi tehase "Tarbeklaas" toodetav nomeklatuur sisaldas üle 300 nimetuse. Toodeti käsitsi puhutud, automatiseeritud tootmisliinil, pressklaasi ja tsentrifugaalmeetodil valmistatud lauanõusid ning lillevaase, lambiarmatuure, tuhatoose, karahvine, lõhnaõli- ja kölniveepudeleid ning teisi tooted[1]. Dekooris kasutati lihvimis- ja graveerimistehnikat. Joogi- ja suveniirklaaside juures kasutati ka klaasimaalitehnikat, klaase kaeti ka dekooriga. Unikaalsete toodete valmistamisel kasutati värvilist klaasi ja mitmesuguseid kuumtöötlustehnikaid.

Tehas turustas oma toodangut mitte ainult Eestis, vaid see oli väga nõutud ka Nõukogude Liidus, 1980. aastatel täideti tellimustöid Euroopasse ja Põhjamaadesse.

Pärast tehase likvideerimist annetati suur tootenäidiste kollektsioon Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumile.

GaleriiRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Eesti NSV Kergetööstuse Ministeeriumi tehas, Kiir : EKP KK ja ENSV MN ajaleht Põltsamaa territoriaalse tootmisvalitsuse juures, nr. 26, 1 märts 1956

AllikasRedigeeri

  • Näituse "Tarbeklaasi kollektsioon 1960-ndatest aastatest kuni 1993. aastani" pressitekst, 14.02.1994