Talirüps

Talirüps (Brassica rapa spp. oleifera) kaheaastane, külmakindel ristõieline taim. Talirüps on alakasutatud põllukultuur, mis väärib taaselustamist suure laiuskraadiga piirkondade põllumajanduses. Talirüpsi kasutatakse rohelise sööda saagiks ja vahekultuurina.

Brassica rapa spp olefeira

Ajalugu

Põhjamaades tehti esimesed talirüpsi kasvatamise katsed 1945. aastal Lõuna-Soomes Tikkurilas asuvas põllumajandusmajandusliku testimise rajatises. Kui 1950. aastal algas Soomes talirüpsi laialdane kommertskasvatus, oli külvatud pindala ligi 5000 hektarit. Vaid kolme aastaga jõudis talirüpsi külvipind 17 380 hektarini ja sellest ajast alates talirüps praktiliselt asendas kõiki muid õlikultuure (nt lina).[1]

Kasvatamine

Kasvunõuded

Talirüps on mullastiku suhtes nõudlik kultuur. Eelistatud on soodsa niiskusrežiimiga, sügavamad toitainete- ja huumusrikkad mullad, mille pH on 6–7 piires. Kõige sobivamad on keskmise lõimisega saviliiv- ja liivsavimullad. Turvasmullad ja põuakartlikud mullad ei sobi. Talirüpsi kasvatamiseks tuleks valida tasasemad, nõrga kallakuga põllud, kuhu ei kogune vesi.

Soovitatav külvisenorm on 6–8 kg/ha. Mida ebasoodsam on külviaeg, seda suurem peaks olema külvisenorm. Külvatakse augusti algul. Talirüpsi külvisügavus on 2–3 cm.

Väetamine

Talirüps vajab ligikaudu 2000 kg hektarisaagi moodustamiseks 118 kg lämmastikku, 22 kg fosforit ja 77 kg kaaliumi. Soovitatav on anda enne külvi fosfori- ja kaaliumiväetisi vastavalt mulla toitainetesisaldusele samas koguses kui suviteraviljadele: 25–30 kg fosforit ja 40–50 kg kaaliumi, lämmastikku võiks pealtväetisena anda kevadel 80–120 kg/ha. Hoiduda tuleks ka liigse lämmastiku kasutamisest (rohkem kui 150 kg/ha), mis suurendab küll saaki, kuid vähendab märgatavalt asendamatute aminohapete sisaldust proteiinis ning võib põhjustada lamandumist. Positiivselt mõjub nii seemnesaagile kui ka kvaliteedile väävli kasutamine. Soovitatav on kasutada väävlit sisaldavat lämmastikväetist.

Talirüps õitseb suhteliselt vara (mai alguses), kui hiilamardikas ei ole veel ilmunud. Külvijärgne põud võib soodustada kahjurite levikut.

Taimehaigused

Levinumad taimehaigused on valgemädanik, ristõieliste mustlaiksus. Taimehaigusi levitavad peamiselt mullas talvituvad eosed, mis säilivad eluvõimelistena 4–5 aastat. Oluline on õige külvikord ja külviseemnete puhtimine. Talirüpsi põldude kõrvale ei ole soovitatav rajada suvirapsi ega -rüpsi põlde. Mitte kasutada nakatunud saaki külviseemnena.

Saagi koristamine ja kuivatamine

Valminud talirüpsi põld on hallikaspruun. Valminud seeme on seest erkkollane, kui seest rohelisi seemneid on vähem kui 10%, võib koristamist alustada. Talirüps koristatakse, kui seemnete niiskus on 15–20% piires. Kuivatatakse kohe pärast koristamist võimalikult madalal temperatuuril (mitte üle 30–40 °C) hästi ventileerides niiskuseni 7–9%, pikemaks säilitamiseks 6%. Kuivatamisel ei tohiks niiskus langeda üle 10% päevas.

Sorte

Legato

Talirüpsi sort, millel on eriti suur ja stabiilne saagivõime, hea haiguste ja kahjurite resistentsus, väga hea talvekindlus, suur õlisisaldus. Soovitatav külvikogus 5–6 kg/ha.