Taimestrateegid
Taimestrateegid muuda
Teema taimestrateegid seletab taimede püsimajäämiskohastumusi õkoloogi ja bioloogia professori dr. John Philip Grime poolt välja töötatud (taimede) evolutsiooniteooria läbi, mis hõlmab kõiki taimi ja kõikide taimede kasvu-, paljunemise-, ellujäämise- ehk liigi väljasuremisest hoidumise meetodeid, mis on taimedel evolutsioonilise arengu käigus välja kujunenud.[1] [2]
Taimede eluspüsimine muuda
Taimed "kasutavad" liigi või populatsiooni püsimiseks strateegiaid, mis on kohastunud kõikidele liikidele erinevalt vastavalt nende paljunemise ja kasvu vajadustele ebasoodsates tingimustes. Ebasoodsad tingimused võivad väljenduda toitainete puudusena, põuana, liigniiskuse ja üleujutusena, valguse nappuse või puudusena, temperatuuri liigse languse või vastupidi - tõusuna, vajaliku gaasi vaegusena pinnases või õhus.[3] [4] Strateegiaid määratletakse mitmeti. On olemas adaptiivne strateegia (genotüübi muutused), strateegia, ressursside jaotamise strateegia, ökoloogilisteks strateegia ja funktsionaalsetel tunnustel põhinev strateegia.
Kuigi strateegiaid on palju, on nende aluseks üks konstant: taimed peavad oma kasvukohas eksisteerimiseks tegema kompromisse. Need kompromissid ja keskkonnale reageerimised loovad aluse tekkivate strateegiate klassifitseerimiseks.[5][1]
C-, S-, R-, strateegid muuda
J. P. Grime on taimed jaganud C-, S- ja R-strateegideks. Need kolm strateegiat iseloomustavad ellujäämiseks vajalikke omaduste olemasolu, mis tekivad vastavalt konkurentsi, abiootilise kasvu piirangu või perioodilise biomassi hävimise tingimustes, mida ümbritsev keskkond "pakub".[5] Kaheks peamiseks faktoriks on häiring ja stress.
C-strateegid ehk konkurentsi-talujad muuda
C-strateegid on taimed, kellel on suhteliselt kõrge kasvukiirus, kiire lehtede vahetuvus, aeglaselt valmivad viljad/seemned ehk aeglane paljunemine. Neil on laiahaardelised juured ja võrastik või mõni teine ruumitäitmise meetod, mille abil jõuavad nendeni toitained ja gaasid. Nad on konkurentsivõimelised, neil on suur võimalus ellu jääda, sest nad võivad väga suureks, tugevaks ja vastupidavaks kasvada. Nad kasvavad vähese häiringuga kohtades. Konkurents taimedel ohustab neid kasvualgstaadiumites, vanemad isendid on vähem haavatavamad.[5][1]
C-strateegid on valdavalt puuliigid.
S-strateegid ehk stressi-talujad muuda
Stressi taluvad liigid taluvad stressi aga ei talu häiringut. Sellele strateegiale adapteerunud liikidel on üldiselt aeglane kasvutempo, pikaealised lehed, kõrge toitainete peetuse määr, madal fenotüübiline plastilisus. Stressitaluvad ained reageerivad keskkonna stressidele füsioloogilise varieeruvuse kaudu. Neid liike leidub äärmuslikes elukeskkondades, näiteks mägistes või kuivades elupaikades, suure varjutatusega aladel, toitainetevaeses pinnases ja äärmusliku pH-tasemega piirkondades.[1][5]
S-strateegid on näiteks: võsakannike Viola riviniana.
R-strateegid ehk ruderaalid muuda
Ruderaalid on taimeliigid, kes suures pildis elavad häiringud üle ja suudavad peale häiringut uuesti elluärgata, madala intensiivsusega stressiolukordades. Need taimed on kiirekasvulised ja samuti kiire elutsükliga. Toodavad suurtes kogustes seemneid. Neid taimi võib esmaste asustajatena näha hiljuti häiringust kahjustatud aladel. Nad on esindatud suktsessiooni esmastes etappides. Sageli üheaastased taimed.[1][5]
R-strateegid on näiteks: Oenothera hookeri, raudosi Equisetum hyemale, kõrkjas Scirpus spp.
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 J. Philip Grime (2002). Plant Strategies, Vegetation Processes, and Ecosystem Properties. Second edition. London, UK: John Wiley & Sons, Ltc.
- ↑ Pierce, Simon and Jason D. Fridley (1. september 2021). "John Philip Grime. 30 April 1935 — 19 April 2021". Biographical Memoirs of Fellows of the Royal Society. Vaadatud 15. detsember 2021.
- ↑ Nakano, Michelle (1. september 2020). "Introduction to Plants for Difficult Planting Situations". Red Seal Landscape Horticulturist Identify Plants and Plant Requirements (F2 – 3&4). Vaadatud 15. detsember 2021.
- ↑ Plant - Wikipedia
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 Pierce, S., Negreiros, D., Cerabolini, B.E.L., Kattge, J., Diaz, S., Kleyer, M., Shipley, B., Wright, S.J., Soudzilovskaia, N.A., Onipchenko, V.G., van Bodegom, M., Frenette-Dussault, C., Weiher, E., Pinho, B.X., Cornelissen, J.H.C., Grime, J.P., Thompson, K., Hunt, R., Wilson, P.J., Buffa, G., Nyakunga, O.C., Reich, P.B., Caccianiga, M., Mangili, F., Ceriani, R.M., Luzzaro, A., Brusa, G., Siefert, A., Barbosa, N.P.U., Chapin, F.S., Cornwell, W.K., Fang, J., Fernandes, G.W. Garnier, E., Le Stradic, S., Peñuelas, J., Melo, F.P.L., Slaviero, A. Tabarelli, M. & D. Tampucci (2. august 2016). "A global method for calculating plant CSR ecological strategies applied across biomes world-wide". British Ecological Society: Functional Ecology. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. detsember 2021. Vaadatud 15. detsember 2021.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)