Taajori keel
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Taajori keele nimetus pärineb kuuk thaayorre keelest, millest nimisõna kuuk tähendab keelt ning thaayorre viitab omakorda omadussõnale või endanimetusele (viidates thaayorre elanikele või kultuurile).[1] Alternatiivsed nimed on behran, gugudayor, kuktayor, kukudayore, kuuk thaayoore, kuuk thaayorre, kuuk-yak, taior, thaayore, thayorre.[2] Tegemist on väljasuremisohus oleva keelega.[2]
| kuuk thaayorre keel | |
|---|---|
| Hääldus | [ku:k t̪a:jor] |
| Kõneldakse | Austraalias |
| Piirkonnad | Queensland, Lääne Cape York |
| Kokku kõnelejaid | 350 inimest[1] |
| Keelesugulus |
|
| Keelekoodid | |
| ISO 639-3 | thd |
Murded muuda
kuuk-yak (võib-olla kuuk thaayorre murre või suguluses olev keel; hiljuti välja surnud keel)[2], kuuk thaayunth, kuuk thayem ja kuuk thanon.[1]
Kõneldakse muuda
Kuuk thaayorre keelt kõneldakse Queenslandis, lääne Cape Yorkis, Edwardi ja Colemani jõgede vahealadel umbes 350 thaayorrelase poolt, kellest umbes 250 kasutab keelt regulaarselt. Enamus kõnelejaist on Pormpuraawi kogukonna elanikud. 2006. aasta rahvaloenduse kohaselt kõneleb seda keelt emakeelena ainult 29 inimest[2], kuigi etniline elanikkond on eespool mainitud 350 inimest. Pormupuraawi kogukond rajati aastal 1938 anglikaani missiooni tulemusena. Seejärel nimetati kogukond Edwardi jõeks ning aastal 1967 anti halduskontroll üle Aboriginali osakonnale. Varem olid thaayorrelased rändkütid ja korilased. Tänapäeval püütakse hoida jätkuvalt sidemeid päritolumaaga.[1]
Fonoloogia muuda
Täishäälikud muuda
Kuuk thaayorre keel on võrreldes teiste Austraalia keeltega rikkalikum täishäälikute poolest. Nimelt kuuk thaayorre keeles tehakse helilist vahet kümnel erineval täishäälikul; viiel täishäälikul (/i/, /u/, /e/, /o/, /a/), millest igaühel on kaks foneetilist pikkust. Esi-ja keskvokaalid (/i/, /e/, /a/) on ümardamata täishäälikud ning tagavokaalid (/u/, /o/) on ümardatud.[1]
Kaashäälikud muuda
Kuuk thaayorre keeles on kokku 16 kaashäälikut. Kuuk thaayorre suletud silbid põhjustavad sageli kaashäälikute alamhulki isegi neljas allüksuses. Üksiksilbid on üldlevinud kõikides thaayorre sõnaklassides.[1]
| Huul-
häälikud (labiaalid) |
Hammas-
häälikud (dentaalid) |
Tipmine (apikaalne) | Laminaarne plataal (kõva suulae häälik) | Velaar (pehme suulae häälik) | Kõrihäälikud | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Obstruendid (takistushäälikud) | p | t̪ | t | c | k | ʔ |
| Ninahäälikud (nasaalid) | m | n̪ | n | ɲ | ŋ | |
| Värihäälikud (tremulandid) | r | |||||
| Külghäälikud (lateraalid) | l | |||||
| Liughäälikud | ɻ | j | w |
Tabel 1: kaashäälikud[1]
Morfoloogia muuda
Käänamine toimub järelliidete abil. Sellest hoolimata on kuuk thaayorre keel lähedasem analüütilisele keelele kui polüsünteetilisele keelele. Harva koosneb sõna rohkemast kui neljast morfeemist. Seetõttu on näiteks sõna nhaathnhanrrnhanunt erandjuhuks, sisaldades kuut morfeemi. Kuuk thaayorre on peamiselt sõltuvust märkiv keel, kus grammatilised suhted on märgitud käändeargumentidega. Kuuk thaayorre keele käändesüsteemis eristuvad sihitu tegija, sihilise tegija ning sihilise objekti käändeline funktsioon. Sõnade järjekord tegusõnafraasis on kindel.[1]
Sõnaklassid muuda
Kuuk thaayorre sõnavaraüksused jagunevad nelja suurde sõnade klassi: nimisõnad, tegusõnad, määrsõnad ja idiofonid. Tegemist on avatud klassidega, mis tähendab, et on võimalik moodustada uusi nimisõnu, tegusõnu, määrsõnu või idiofone; kuigi idiofonidel on üks või rohkemgi suletud alamklassi. Süntaktiliste ja muutumismallide põhjal otsustatakse sõnaklassi kuuluvus.[1]
Nimisõnad muuda
Kuuk thaayorre keeles on nimisõnafraasi elementide järjekord kindel, kuigi pradigmaatilne ja stiiline mõju võib seda muuta. Järjekord on:
üldine – konkreetne – omadussõna – omastav asesõna- hulgasõna näitav omadussõna
Komponentide järjekord on paindlik. Nimelt võib neid fraasist ära jätta ning hulgasõnad kui ka näitavad omadussõnad võivad esineda nimisõnafraasis erinevas järjekorras.[1]
Tegusõnad muuda
Nad määravad ajavormi, sihilisuse, meeleolu, argumendi struktuuri ning sealhulgas ka argumendi pöördetunnuse. Tegusõna paiknemine osalauses pole oluline, kuna tegusõna esineb tihti asesõnaliste järelliidetega. Morfoloogiliselt jagunevad tegusõnad kolme alamklassi või „pöördevormi“. Esimene neist, mis koosneb peamiselt sihilistest tegusõnadest, on suurim. Järelliide -r nendes pöördevormides osutab mitte minevikulisele vormile. Teise alamklassi moodustavad sihitud tegusõnad, kus järelliide -r osutab hoopis täisminevikule. Kolmanda alamklassi moodustavad ebareeglipäraste tegusõnade vormid, millest osadel ei ole ühiseid pöördelõppe.[1]
| 1. pöördevorm | 2. pöördevorm | Ebareeglipärane | |
|---|---|---|---|
| mungk ‘sööma’ | Thong ‘saabuma’ | ya- ‘minema’ | |
| Mitte minevik | mungkr | thongk | yan |
| Täisminevik | mungkarr | thongkr | yat |
Tabel 2[1]
Asesõnad muuda
Isikulised asesõnad jagunevad muutetunnustega ja muutetunnusteta asesõnadeks. Muutetunnustega asesõnad jagunevad omakorda põhiasesõnadeks ning omastavateks asesõnadeks. Isikulised asesõnad jagunevad omakorda kolme rühma: enesekohased asesõnad, empaatilised asesõnad ning kaasavad asesõnad.[1]
Idiofonid muuda
Idiofonid pööravad tähelepanu kuuldamatutele, kuid väljendusrikastele osadele. Nad annavad teavet (heli või muud meeldejäävat iseloomuomadust) sündmusest. Idiofonidel pole osalausetes süntaktilisi suhteid teiste elementidega. Lisaks on neil tüve- või morfeemikordus. Nad ei osale morfoloogilistes protsessides, käänamises kui ka tuletusliidetes.[1]
Kirjaviis muuda
Tänapäeval on Pormpuraawis kasutusel mitu erinevat kirjaviisi. Nende kasutamine on juhuslik. On tõenäoline, et standardiseeritud thaayorre õigekiri kerkib esile kogukonnas käimas olevast keelehoide projektist. Esimese ortograafia autoriks on Adam Hall, eeldatavalt kõneleja-lingvisti Tom Footi koostöö abil. Ortograafiat on kasutatud aabitsates ja teistes kirjanduslikes materjalides, mis on mõeldud Pormpuraawi riigikoolidele. Omavaheline suhtlus on valdavalt siiski suuline, mistõttu on kirjalikud tekstid enamasti vaid ametlikuks kasutusalaks.[1]
Keelenäide:
raak-un yan warrath-n, yak pil-wacirr! Jaluta läbi muru, aga ole ettevaatlik madudega![1]
Huvitavat muuda
Kuuk thaayorre keele kõnelejad ei kasuta ruumi määratlemiseks sõnu „paremale“, „vasakule“, „edasi“ ning „tagasi“, vaid selle asemel põhiilmakaari „põhi“, „lõuna“, „ida“ ja „lääs“. Nõnda räägitakse kõigest, näiteks Sinu kagupoolsel jalal on sipelgas või Liiguta tassi natuke rohkem põhja-loode suunas. Sellise keele kõnelemiseks peab alati oskama orienteeruda, sest muidu pole võimalik rääkida korrektselt. Tavaliseks tervituseks kuuk thaayorre keeles on Kuhu sa lähed?, millele peaks vastama umbes järgmiselt: Lõuna-kagu suunas, vahemaale. Mistõttu võib vestlus piirduda ainult tervitusega, kui ei teata, millises suunas seistakse.[3]
Viited muuda
- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 1,15 Gaby, Alice Rose 2006: A Grammar of Kuuk Thaayorre.The University of Melbourne: Department of Linguistics and Applied Linguistics.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 "Thayore" (inglise). Ehtnologue. 2013. Vaadatud 28.10.2013.
- ↑ Lera Boroditsky (2009). "How does our language change the way we think" (inglise). Edge Foundation. Vaadatud 28.10.2013.