Tšatša
|
See artikkel räägib tantsust, brändi kohta vaata artiklit Tšatša (brändi). |
Tšatša ehk tša-tša-tšaa (cha-cha-cha) on 1940. aastate lõpus Kuubal sündinud 4/4 taktimõõdus Ladina-Ameerika tantsu ja muusikastiil, mis kogus Kuubal populaarsust 1950. aastatel.
Tšatšat kirjeldati algselt kui "rumbat ühe lisalöögiga" ja "mambot guiro rütmiga". On arvatud, et tšatša sulatas kokku elemente kahest varasemast Kuuba tantsust – danzonist ja montunost, kuid teise versiooni järgi on tšatša edasiarendus kolmesest mambost, kus ühel taktil tehakse viis sammu.
Tšatša loojaks on peetud Enrique Jorrini ja Euroopasse toojaks Briti tantsuõpetajat Pierre Margoliet.
Tantsu nimetus pärineb tõenäoliselt Haitilt, kus see tähistas kellataolist pilli. Teiste seletuste järgi tuleb tšatša nimetus tempokast Kuuba tantsust guarachast või tšatša sammudele iseloomuliku chassé tantsimisel tekkiva heli või Kuuba rahvapärase rütmipilli guiro raputuse onomatopoeetilisest kirjeldusest.
Tšatša tempo on 28–30 takti (u 120 lööki) minutis. Tantsimisel on keharaskus ees, sammud astutakse varbale, ülakeha on väheliikuv, kuid sammudega kaasneb intensiivne puusade liikumine, põlved sirutuvad löökide vahel. Neljandast esimese löögini tehakse chassé, mille viimane samm on veidi pikem, rõhutades esimest lööki.
Võistlustel tantsitakse tšatšat Ladina-Ameerika tantsude seas teisena.