Tüüpsõna

Tüüpsõna on keeles sõna, mille najal on võimalik käänata või pöörata teisi sõnu.

Eesti keele normis ÕS 2006 on praegu 69 tüüpsõna.

Eesti keele tüüpsõnad kuni aastani 2013Redigeeri

1.Redigeeri

  • koi, koi, koid, .koisse, .koide, .koisid, .koidesse
  • par.tii, par.tii, par.tiid, par.tiisse, par.tiide, par.tiisid, par.tiidesse

võrdlus: pai, paim, kõige paim

2.Redigeeri

  • luu, luu, luud, .luusse, (.)luude, luid ja .luusid, (.)luudesse ja .luisse
  • tro.fee, tro.fee, tro.feed, tro.feesse, tro.feede, tro.feesid jatro.feid, tro.feedesse ja tro.feisse

3.Redigeeri

  • pesa, pesa, pesa, .pessa ja pesasse, pesade, pesasid ja pesi, pesadesse ja pesisse
  • saba, saba, saba, .sappa ja sabasse, sabade, sabasid ja sabu, sabadesse ja sabusse
  • arutelu, arutelu, arutelu, aru.tellu ja arutelusse, arutelude, arutelusid, aruteludesse

võrdlus:

  • vilu, vilum, kõige vilum
  • kõva, kõvem, kõige kõvem ja kõvim

Märkus:

1. Sõnul, millest saab kasutada lühikest ainsuse sisseütlevat ja mitmuse osastavat, on need enamasti artiklis toodud. Sobival juhul võib keeletarvitaja neid juurde moodustada, hoolitsedes, et kontekstist oleks vorm selgesti välja loetav, nt läkaköhha, kiviklippu, peakollu, (jäi nälga ja) jannu, tajju, huviklube, (ahtaid) kuje, maailmanabu.
2. Mõned lühirööbikud on muude sõnadega vormihomonüümid: ribu (ribasid), vagu (vagasid), palu (palasid), .kakku (kagusse), .kluppi (klubisse) – samakujulised sõnavormid kuuluvad ka sõnade ribu, vagu, palu, kakk, klupp vormistikku. Neid ei tuleks siiski karta sellises kontekstis, kus vorm on selgesti tuntav, nt vagu lambaid mahub palju ühte lauta, kandlepalu.
3. Mõnest sõnast on kalduvus kasutada vormiaredamat t-list ainsuse osastavat. Üksikutel sõnadel (nt iga, homo, logo, midi, sumo) on artiklis esitatud nii t-ta kui ka t-ga ainsuse osastav, aga t-lõppu ei tohiks pidada veaks mõne muugi uuema laensõna osastavas.

Tavaks, mitte kohustuseks on kasutada t-lõppu isiku ja kohanimede ainsuse osastavas: Anut, Jürit, Marit, Eenpalut, Türit, Muhut. Seetõttu siis ka: jonn+jüri ja jonn+jürit, toru+jüri ja toru+jürit, karva+mari ja karva+marit.

4.Redigeeri

  • suvi, suve, suve, suvesse, suvede, suvesid, suvedesse

5.Redigeeri

  • tuli, tule, tuld, .tulle ja tulesse, tulede, tulesid, tuledesse

6.Redigeeri

  • seminar, seminari, seminari, seminari ja seminarisse, seminaride, seminare, seminaridesse ja seminaresse
  • ak.vaarium <6: -i, -i; 9: -i, -it>, ak.vaariumi, ak.vaariumi ja ak.vaariumit, ak.vaariumi ja ak.vaariumisse, ak.vaariumide ja ak.vaariumite, ak.vaariume ja ak.vaariumeid, ak.vaariumidesse ja ak.vaariumesse ja ak.vaariumitesse ja ak.vaariumeisse

Märkus:

Õigekeelsuskomisjon on pidanud võimalikuks, et kõik 6. tüübi sõnad, millel lõppkonsonandi ees on kirjapildis kaks vokaali (ak.vaarium), käänduvad rööpselt ka 9. tüübi järgi. Sõnaraamatu autorid on sõnuti otsustades jätnud 9. tüübi üksikutel juhtudel siiski andmata, kui see on liiga ebareaalne, nt .ookean, .panteon. Ent VÕKi otsuse kohaselt ei ole 9. tüübi vormid ka nende sõnade puhul vead.

7.Redigeeri

  • ratsu, ratsu, ratsut, ratsusse, ratsude, ratsusid, ratsudesse
  • kere, kere, keret, .kerre ja keresse, kerede, keresid, keredesse

võrdlus:

  • tubli, tublim, kõige tublim

Märkus:

Sõnul, millest saab kasutada lühikest ainsuse sisseütlevat, on need enamasti sõnaartiklis esitatud, nt .kõnne ja kõnesse, .perre ja peresse, .pokri ja pogrisse.

8.Redigeeri

  • õpik, õpiku, õpikut, õpikusse, õpikute, õpikuid, õpikutesse ja õpikuisse
  • ohutu, ohutu, ohutut, ohutusse, ohutute, ohutuid, ohututesse ja ohutuisse

võrdlus:

  • ohutum, kõige ohutum ja ohutuim
  • .kindel, .kindla, .kindlat, .kindlasse, .kindlate, .kindlaid, .kindlatesse ja .kindlaisse

võrdlus:

  • .kindlam, kõige .kindlam ja .kindlaim

Märkus:

Vt 49. tüübi märkus .jäänu jts ning 54. tüübi märkus .tulnu jts kohta.

9.Redigeeri

  • redel, redeli, redelit, redelisse, redelite, redeleid, redelitesse ja redeleisse
  • .väeti, .väeti, .väetit, .väetisse, .väetite, .väeteid, .väetitesse ja .väeteisse

võrdlus:

  • .väetim, kõige .väetim ja .väeteim
  • .number, .numbri, .numbrit, .numbrisse, .numbrite, .numbreid, .numbritesse ja .numbreisse

Märkus:

9. tüübis on rööpvormistik 6. tüübi ak.vaariumalltüübi sõnadel. Vt 6. tüüp.

10.Redigeeri

  • ase, aseme, aset, asemesse, asemete, asemeid, asemetesse ja asemeisse

11.Redigeeri

  • .raudne, .raudse, .raudset, .raudsesse, .raudsete, .raudseid, .raudsetesse ja .raudseisse

võrdlus:

  • .raudsem, kõige .raudsem ja .raudseim
  • pri.maarne, pri.maarse, pri.maarset, pri.maarsesse, pri.maarsete, pri.maarseid, pri.maarsetesse ja pri.maarseisse

võrdlus:

  • pri.maarsem, kõige pri.maarsem ja pri.maarseim

12.Redigeeri

  • oluline, olulise, olulist, olulisse ja olulisesse, oluliste, olulisi, olulistesse ja olulisisse

võrdlus:

  • olulisem, kõige olulisem ja olulisim
  • peegeldus, peegelduse, peegeldust, peegeldusse ja peegeldusesse, peegelduste, peegeldusi, peegeldustesse ja peegeldusisse
  • .ül'dine <12 ja 13>, .ül'dise, .ül'dist, .ül'disse ja .ül'disesse, .ül'diste, .ül'disi ja .ül'diseid, .ül'distesse ja .ül'disisse ja .ül'diseisse

võrdlus:

  • .ül'disem, kõige .ül'disem ja .ül'disim ja .ül'diseim

Märkus:

1. tus- ja matus-sõnade lühem sisseütlev on homonüümne vastava tu- või matu-sõna käändega: halvatusse < (sisseütlev sõnadest) halvatus või halvatu, (.)kaitsetusse < (.)kaitsetus või (.)kaitsetu, .lõpmatusse < .lõpmatus või .lõpmatu. Pikem sisseütlev on ühemõtteline: halvatusesse, (.)kaitsetusesse, .lõpmatusesse.
2. Õigekeelsuskomisjon on pidanud võimalikuks, et kõik ainsuse omastavas kolmesilbilised ja III-vältelised sõnad (.ül'dise, .põhjuse) käänduvad rööpselt nii 12. kui ka 13. tüübi järgi. Tüübistamislihtsuse huvides on alltüübi koosseisu arvatud ka seesugused lane-, line-, kene-, mine-nimisõnad (.eestlane, .tööline, .lõokene, .löömine).
3. Sõnaraamatus on esitatud i-line mitmuse osastav kõigist neljasilbilise omastavaga sõnust. Õigekeelsuskomisjon on selle lugenud veaks sõnadest, kus kaasrõhku võidakse asetada ka tagant 3. silbile ja puudub lõpposa -lisus või -matus. Käesoleva raamatu järgi on võimalikud .asfaldiseid ja .asfaldisi, .kompvekiseid ja .kompvekisi, .samblikuseid ja .samblikusi, .reastikuseid ja .reastikusi (seega peale 13. tüübi ka 12. tüübi vormid).

13.Redigeeri

  • soolane, soolase, soolast, soolasesse, soolaste, soolaseid, soolastesse ja soolaseisse

võrdlus:

  • soolasem, kõige soolasem ja soolaseim
  • tehas, tehase, tehast, tehasesse, tehaste, tehaseid, tehastesse ja tehaseisse

Märkus:

3. tüübis on rööpvormistik 12. tüübi .ül'dine-alltüübi sõnadel. Vt 12. tüüp, märkus b.

14.Redigeeri

  • põletikune, põletikuse, põletikust, põletikusesse, põletikuste, põletikuseid (ka põletikusi), põletikustesse ja põletikuseisse (ka põletikusisse)

võrdlus:

  • põletikusem, kõige põletikusem ja põletikuseim (ka põletikusim)

Märkus:

Õigekeelsuskomisjoni otsuse järgi on sulgudes esitatud vormid vead.

15.Redigeeri

  • mõistetavus, mõistetavuse, mõistetavust, mõistetavusse ja mõistetavusesse, mõistetavuste, mõistetavusi (ka mõistetavuseid), mõistetavustesse ja mõistetavusisse (ka mõistetavuseisse)

Märkus. tus- ja matus-sõnade lühem sisseütlev on homonüümne vastava tu- või matu-sõna käändega: .ootamatusse < (sisseütlev sõnadest) .ootamatus või .ootamatu, rakendatusse < rakendatus või rakendatu. Pikem sisseütlev on ühemõtteline: .ootamatusesse, rakendatusesse.

16.Redigeeri

  • rida, rea, rida, .ritta ja .reasse, ridade, ridu ja ridasid, ridadesse
  • sõda, sõja, sõda, .sõtta ja sõjasse, sõdade, sõdu ja sõdasid, sõdadesse

Märkus:

1. Sõnul, millest saab kasutada lühikest ainsuse sisseütlevat ja mitmuse osastavat, on need enamasti artiklis toodud. Sobival juhul võib keeletarvitaja neid juurde moodustada, hoolitsedes, et kontekstist oleks vorm selgesti välja loetav, nt veejukka, veejuge.
2. Mõned lühirööbikud on muude sõnadega vormihomonüümid: .ikka (.easse), .lukku (.loosse), sadu (sadasid). Neid ei tuleks siiski karta sellises kontekstis, kus vorm on selgesti tuntav, nt jõudis raugaikka, läheb teaduse ajalukku, sadu ja tuhandeid.
3. Kui selles tüübis haruldast i-mitmust on siiski võimalikuks peetud, siis on see esitatud sõnaartiklis, nt suuris sõjus.

17.Redigeeri

  • jõgi, jõe, jõge, .jõkke ja .jõesse, jõgede, jõgesid, jõgedesse

18.Redigeeri

  • nali, nalja, .nalja, .nalja ja naljasse, .naljade, .nalju ja .naljasid, .naljadesse ja naljusse
  • sõber, sõbra, .sõpra, .sõpra ja sõbrasse, .sõprade, .sõpru ja .sõprasid, .sõpradesse ja sõbrusse

võrdlus:

  • kuri, kurjem, kõige kurjem
  • nõder, nõdrem, kõige nõdrem ja nõdrim

Märkus:

1. Mõnel sõnal puudub lühike mitmuse osastav, nt puri, veli.
2. Mõnest sõnast ei saa moodustada kasutuskõlblikku i-mitmust, nt kahi, roe, puri, veli, mäger, koger.
3. Sõnul, millest saab kasutada tugevaastmelist seisundivormi, on see esitatud sõnaartiklis, nt kiber, .kipras; kubel, .kuplas.

19.Redigeeri

  • õnnelik, õnneliku, õnne.likku, õnne.likku ja õnnelikusse, õnnelike (õnne.likkude vmo), õnne.likke (õnne.likkusid vmo), õnnelikesse (õnne.likkudesse vmo)

võrdlus:

  • õnnelikum, kõige õnnelikum ja õnnelikem

Märkus:

Osa sõnu nende seast, mille ainsuse nimetava eelviimane silp on III vältes, kaldub argikeeles 8. tüüpi, nt auklikute, mitmikute, lõplikuid, luustikuid pro .auklike, .mitmike, .lõp.likke, .luus.tikke. Kirjakeeles on soovitatav järgida 19. tüübi käänamist.

20.Redigeeri

mitmuse osastavas -e

  • paks, paksu, .paksu, .paksu ja paksusse, .paksude, .pakse ja .paksusid, .paksudesse ja paksesse

võrdlus:

  • paks, paksem, kõige paksem ja paksim
  • fo.rel'l, fore´lli, fo.relli, fo.relli ja fore´llisse, fo.rellide, fo.rel'le (ja fo.rellisid), fo.rellidesse ja fore´l'lesse
  • kabinet', kabineti, kabi.netti, kabi.netti ja kabinetisse, kabi.nettide, kabi.net'te (ja kabi.nettisid), kabi.nettidesse ja kabinet'esse

Märkused:

vt 22. tüüp.

21.Redigeeri

mitmuse osastavas -i

  • külm, külma, .külma, .külma ja külmasse, .külmade, .külmi ja .külmasid, .külmadesse ja külmisse

võrdlus:

  • külmem, kõige külmem ja külmim
  • täht, tähe, .tähte, .tähte ja tähesse, .tähtede, .tähti ja .tähtesid, .tähtedesse ja tähisse

Märkused:

vt 22. tüüp.

22.Redigeeri

mitmuse osastavas -u

  • õrn, õrna, .õrna, .õrna ja õrnasse, .õrnade, .õrnu ja .õrnasid, .õrnadesse ja õrnusse

võrdlus:

  • õrnem, kõige õrnem ja õrnim
  • leib, leiva, .leiba, .leiba ja leivasse, .leibade, .leibu ja .leibasid, .leibadesse ja leivusse

Ühismärkused 20., 21. ja 22. tüübi kohta:

1. Mitmesilbilistes võõrsõnades on sid-lõpuline mitmuse osastav nüüdiskeeles taandumas ning on alltüüpsõnade fo.rel'l ja kabinet' käänamisel esitatud üksnes de-mitmuse vormide täielikkuse huvides.
2. Sõnul, millest saab kasutada tugevaastmelist seisundivormi, on see enamasti esitatud sõnaartiklis, nt auk, .aukus; kärn, .kärnas. Pole aga täpselt määratav, millal võib nende asemel kasutada ka tavalist, nõrgaastmelist seesütlevat; mõned selles suhtes kindlamad juhud on sõnaartikleis esitatud, nt .lukkus ja lukus, .hinges ja hinges. Ei sobi nt lokis (juuksed), loogas (oksad), pruudis (tüdrukud).
3. Kuigi i-mitmuse vormid on esitatud kõigist tüüpsõnadest, ei tähenda see, et neid tegelikult moodustataks ka igast seda tüüpi sõnast. i-mitmust pole tavaks moodustada, olgugi lühike mitmuse osastav olemas:
kui tulemuseks on ühesilbiline tüvi, nagu liud {liul}; kahe silbi säilitamine tuleb sellistel juhtudel kõnesse arhailisustaotluse korral, nt vaskisil liuul, metsalise lõuus, rauus käed;
kui tekib kolme vokaali järjend, mis ei lõpe u-ga: luud {luuisse}; küll aga lai, laiusse;
kui laadivaheldusliku sõna tüvi moondub häirivalt: {roosisse, morsil, mullis, loheks, kurilt, kärist} pro .rooskadesse, .morskadel, .muldades, .lohkudeks, .kurgedelt, .kärgedest.
4. Mõned i-mitmuse vormid on muude sõnadega vormihomonüümid: kurvil (.kurbadel), ajul (.aegadel), sulis (.sulgedes) – samakujulised sõnavormid kuuluvad ka sõnade kurv, aju, suli vormistikku. Neid ei tuleks siiski karta sellises kontekstis, kus vorm on selgesti tuntav, nt vaatab kurvil silmil, vanul ajul, verisulis.
5. Võrdlusastmed moodustatakse järgmiselt:
i-tüvelised tuhm, tuhmi – tuhmim, kõige tuhmim
a-tüvelised külm, külma – külmem, kõige külmem ja külmim
u-tüvelised järsk, järsu – järsem, kõige järsem ja järsim

Võrdlusastmed on esitatud tüüpsõnade juures ning kõigil u- ja a-tüvelistel omadussõnadel ka sõnaartiklis.

6. Lühike ülivõrre pole kasutatav, kui ei ole kasutatav i-mitmus. Kus keskvõrdes on tüvevokaali asemel e, ei sõltu lühiülivõrde moodustamine i-mitmuse sobivusest.
7. Kui laadivaheldusliku omadussõna tüvi moondub häirivalt, siis sõnaraamat lühikest ülivõrret ei soovita, nt ramb : ramma, keskv rammem ja rammam, üliv kõige rammem ja kõige rammam, {rammim}; turd : turra, keskv turrem ja turram, üliv kõige turrem ja kõige turram, {turrim}; märg : märja, keskv märjem, üliv kõige märjem, {märim}.

23.Redigeeri

  • sai, saia, .saia, .saia ja saiasse, .saiade, .saiu ja .saiasid, .saiadesse ja saiusse

võrdlus:

  • lai, laiem, kõige laiem

24.Redigeeri

  • pood', poe, .poodi, .poodi ja .poesse, .poodide, .pood'e ja .poodisid, .poodidesse

võrdlus:

  • laug, laum, kõige laum

Märkus:

Korrapärast i-mitmust selles tüübis ei ole. Kui siiski vaja on (nt luules), siis saab selle vältevahelduslikus nõrgas astmes, nt (laskem maitsta hõrgel) praadel, (lõunamere) vooges (II vältes).

25.Redigeeri

  • hein, heina, .heina, .heina ja heinasse, heinte (ja .heinade), .heinu ja .heinasid, heintesse ja heinusse (ja .heinadesse)
  • vits, vitsa, .vitsa, .vitsa ja vitsasse, .vitste (ja .vitsade), .vitsu ja .vitsasid, .vitstesse ja vitsusse (ja .vitsadesse)

Märkus. Ümarsulgudes vormid osutavad selle tüübi kokkukuuluvusele 20.–24. tüübiga, on aga tegelikus tarvituses haruldased.

26.Redigeeri

  • käsi, käe, kätt, .kätte ja .käesse, käte, käsi, kätesse ja käsisse

Märkus:

Teistes sõnades peale käsi i-mitmust peagu ei kasutata.

27.Redigeeri

  • uus, uue, uut, .uude ja uuesse, uute, .uusi, uutesse ja uusisse

võrdlus:

  • uuem, kõige uuem ja uusim

28.Redigeeri

  • vars, varre, vart, .varde ja varresse, varte, .varsi, vartesse ja varsisse

29.Redigeeri

  • kaas, kaane, kaant, .kaande ja kaanesse, kaante, .kaasi, kaantesse ja kaasisse

30.Redigeeri

  • suur, suure, suurt, .suurde ja suuresse, suurte, .suuri, suurtesse ja suurisse

võrdlus:

  • suurem, kõige suurem ja suurim

31.Redigeeri

  • mõte, .mõtte, mõtet, .mõttesse, mõtete, .mõtteid, mõtetesse ja .mõtteisse
  • hinne, .hinde, hinnet, .hindesse, hinnete, .hindeid, hinnetesse ja .hindeisse

võrdlus:

  • kiire, .kiirem, kõige .kiirem ja .kiireim

Märkus:

1. Mõnest sõnast on võimalik ka lühike ainsuse sisseütlev ja enamasti on see siis sõnaartiklis esitatud, nt kare : (põld kasvas) .karge, küte : (pani ahju) .kütte, lape : (pane ämber ukse) .lappe, pale : (tõstis püssi) .palge.
2. Vt 49. tüübi märkus .jäänu jts ning 54. tüübi märkus .tulnu jts kohta.

32.Redigeeri

  • pääse, .pääsme, pääset, .pääsmesse, .pääsmete, .pääsmeid, .pääsmetesse ja .pääsmeisse
  • ranne, .randme, rannet, .randmesse, .randmete, .randmeid, .randmetesse ja .randmeisse

33.Redigeeri

  • ratas, .ratta, ratast, .rattasse, rataste, .rattaid, ratastesse ja .rattaisse
  • kallas, .kalda, kallast, .kaldasse, kallaste, .kaldaid, kallastesse ja .kaldaisse

võrdlus:

  • ablas, .aplam, kõige .aplam ja .aplaim

34.Redigeeri

  • rukis, .rukki, rukist, .rukkisse, rukiste, .rukkeid, rukistesse ja .rukkeisse

võrdlus:

  • kallis, .kallim, kõige .kallim ja .kal'leim

35.Redigeeri

  • armas, .armsa, .armsat ja armast, .armsasse, .armsate, .armsaid, .armsatesse ja .armsaisse

võrdlus:

  • .armsam, kõige .armsam ja .armsaim

36.Redigeeri

  • tõrges, .tõrksa, .tõrksat ja tõrgest, .tõrksasse, .tõrksate, .tõrksaid, .tõrksatesse ja .tõrksaisse

võrdlus:

  • .tõrksam, kõige .tõrksam ja .tõrksaim

37.Redigeeri

  • küünal, .küünla, küünalt, .küünlasse, küünalde, .küünlaid, küünaldesse ja .küünlaisse

38.Redigeeri

  • aken, .akna, akent, .aknasse, akende, .aknaid, akendesse ja .aknaisse

39.Redigeeri

isikulised asesõnad (mina, sina, tema)

40.Redigeeri

enesekohased asesõnad (.enda, enese, ise, ise+.enda, ise+enese)

41.Redigeeri

näitavad asesõnad väljaspool tavalisi käändtüüpe (need, see, nood, too, see+sama, too+sama, see+samane, too+samane, see+samune, too+samune, see+sinane)

42.Redigeeri

küsi- ja sideasesõnad väljaspool tavalisi käändtüüpe (kes, mis)

43.Redigeeri

umbmäärased asesõnad väljaspool tavalisi käändtüüpe (.keegi, .keski, .miski, .kumbki, .ükski)

44.Redigeeri

üks, kaks, iga+üks

45.Redigeeri

pool+teist, pool+teist+kümmend, pool+teist+sada

46.Redigeeri

viis+teist[+kümmend], viie+teist[+.kümne], viit+teist[+kümmend] ja viit+teist+kümmet, viie+teist+.kümnesse, viie+teist+.kümnete, viie+teist+.kümneid, viie+teist+.kümnetesse ja viie+teist+.kümneisse

Märkus:

Argikeeles on veel järgmine käänamine: viis+teist, viie+.teisme <-.s->, viit+teist, viie+.teismesse, viie+.teismete, viie+.teismeid, viie+.teismetesse.

47.Redigeeri

viis+kümmend, viie+.kümne, viit+kümmend ja viit+kümmet, viie+.kümnesse, viie+.kümnete, viie+.kümneid, viie+.kümnetesse ja viie+.kümneisse

Märkus:

Tihtipeale käändub eesosa kaasa ka muudes käänetes peale ainsuse omastava ja osastava: nt .viide+.kümnesse, viiest+.kümnest, viiel+.kümnel, viied+.kümned – needki vormid on õiged.

48.Redigeeri

viis+sada, viie+saja, viit+sada ja viit+sadat, viie+sajasse, viie+sadade, viie+sadasid, viie+sadadesse

Märkus:

1. Tihtipeale käändub eesosa kaasa ka muudes käänetes peale ainsuse omastava ja osastava: nt viiest+sajast, viiel+sajal, .mitmeid+sadu ehk .mitmeid sadu (kordi) – needki vormid on õiged.
2. Veerand+sada käändub nagu tavaline liitsõna, st eesosa ei käändu.

49.Redigeeri

  • .jooma, .jääma, .keema, .käima, .leema, .looma, .lööma, .müüma, .pooma, .saama, .sööma, .tooma, .viima, .võima

Märkus:

II ja III välde pole harvemini kasutatavais vormes kuigi kindlad. Näiteks on sõnaraamatus antud lihtsamasse, 8. tüüpi kuuluv .jäänu, kuid võimalik on ka 31. tüübi kohane jäänu, eriti liitsõnus alles+, ellu+, järele+, maha+, üle+jäänu.

50.Redigeeri

  • elama, elada, elan, elasin, elas, elagu, elav, elanud, elatakse, elatud; elamine
  • .treima, .treida, trein, .treime .., .treisin, treis, .treigu, treiv (om .treiva), .treinud, .treitakse, .treitud; .treimine
  • ihalema, ihaleda, ihalen, ihalesin, ihales, ihalegu, ihalev, ihalenud, ihaletakse, ihaletud; ihalemine
  • esitlema <50> ja esitelema <54>, esitleda ja esi(.)tella, esitlen ja esitelen, esitlesin ja esitelin, esitles ja esiteli, esitlegu ja esitelgu, esitlev ja esitelev, esitlenud ja esitelnud, esitletakse ja esitellakse, esitletud ja esi(.)teldud; esitlemine ja esitelemine

Märkus:

1. esitlema- ja esitelema-alltüübis on 50. tüübi vormid harilikumad, neutraalsed, 54. tüübi omad harvemini sobivad, stiili tegevad.
2. 50. tüübis on rööpvormistik 53. tüübi sõnadel (tegeleda).

51.Redigeeri

  • .muutuma, .muutuda, .muutun, .muutusin, .muutus, .muutugu, .muutuv, .muutunud, .muututakse, .muututud; .muutumine

Märkus:

1. 51. ja 55. tüübi piirialal on verbe, mida saab pöörata nii vältevahelduseta kui ka vältevahelduslikult, ilma et kirjapilt muutuks. Nt .heljuma, .huljuma, .hõljuma, .lausuma, .säilima, .veerema on sõnaraamatus märgitud 51. tüübi sõnadena, s.o kõigis vormes IIIvältelistena. Neid võib pöörata aga ka vältevaheldusliku 55. tüübi järgi, nii et olevik, umbisikuline tegumood jt nõrga astme vormid on II-vältelised.
2. 51. ja 55.–56. tüübi piirialal olevad verbid, mille astmevaheldus väljendub kirjapildis, on sõnaraamatus märgitud kahte tüüpi kuuluvaina: astmevahelduseta 51. tüüp ja astmevahelduslik 55. või 56. tüüp. Need on: .hukkuma, .häl'bima, .kaikuma, .küündima, .lehtima, .lekkima, .lõppema, .pürgima, .rappuma, .sattuma, .settima, .soiguma, .sulgema, .sul'gima, .süttima, .tekkima, .vappuma, .vettima, .võppuma. Sõnu .laastama ja .saastama saab pöörata nii 51. kui ka vältevaheldusliku 67. tüübi järgi ning .öördama nii 51. kui ka laadivaheldusliku 68. tüübi järgi.

52.Redigeeri

  • kirjutama, kirjutada, kirjutan, kirjutasin, kirjutas, kirjutagu, kirjutav, kirjutanud, kirjutatakse, kirjutatud; kirjutamine

53.Redigeeri

  • tegelema, tegelda <53> ja tegeleda <50>, tegelen, tegelesin, tegeles, tegelgu ja tegelegu, tegelev, tegelnud ja tegelenud, tegeldakse ja tegeletakse, tegeldud ja tegeletud; tegelemine

Märkus:

Seega on ele-liitelisi verbe võimalik pöörata nii kahetüvelistena kui ka 50. tüübi kohaselt ühetüvelistena.

54.Redigeeri

  • tulema, .tulla, tulen, tulin, tuli, tulgu, tulev, tulnud <.tulnu 8>, tullakse, .tuldud; tulemine

Märkus:

1. esitelema-alltüübi kohta vt 50. tüüp, märkus a.
2. Kuigi sõnaraamat annab ainult 8. tüüpi kuuluva .tulnu, on võimalik ka 31. tüübi kohane tulnu, eriti liitsõnus tagasi+, üle+tulnu. Sama käib sõnade .olnu ja .surnu kohta.

55.Redigeeri

  • .õppima, .õppida, õpin, .õppisin, .õppis, .õppigu, .õppiv, .õppinud, õpitakse, õpitud; .õppimine

Märkus:

1. 55. ja 51. tüübi piirialal on verbe, mida saab pöörata nii vältevahelduslikult kui ka vältevahelduseta, ilma et kirjapilt muutuks. Nt .haisema, .kustuma, .kätkema, .küpsema, .nõtkuma, .suitsema, .vaaruma on sõnaraamatus märgitud 55. tüübi sõnadena, s.o olevikus, umbisikulises tegumoes jt nõrga astme vormides II-vältelistena. Neid võib pöörata aga ka astmevahelduseta 51. tüübi järgi, nii et kõigis vormes on III välde.
2. 55. ja 51. tüübi piirialal olevate verbide kohta, mille vältevaheldus väljendub kirjapildis, vt 51. tüüp, märkus b.

56.Redigeeri

  • .sün'dima, .sün'dida, sünnin, .sün'disin, .sün'dis, .sün'digu, .sün'div, .sün'dinud, sünnitakse, sünnitud; .sün'dimine

Märkus:

56. ja 51. tüübi piirialal olevate verbide kohta, mille laadivaheldus väljendub kirjapildis, vt 51. tüüp, märkus b.

57.Redigeeri

  • lugema, lugeda, loen, (.)loeme .., lugesin, luges, lugegu, lugev, lugenud, .loetakse, .loetud; lugemine

58.Redigeeri

  • .saatma, .saata, saadan, .saatsin, .saatis, .saatku, .saatev (om .saatva), .saatnud, saadetakse, saadetud; .saatmine

59.Redigeeri

  • .petma, .petta, petan, .petsin, .pettis, .petku, .pettev (om .petva), .petnud, petetakse, petetud; .petmine

60.Redigeeri

  • .jätma, .jätta, jätan, .jätsin, .jättis, .jätku, .jättev (om .jätva), .jätnud, .jäetakse, .jäetud; .jätmine

61.Redigeeri

  • .laulma, .laulda, laulan, .laulsin, .laulis, .laulgu, .laulev (om .laulva), .laulnud, .lauldakse, .lauldud; .laulmine

62.Redigeeri

  • .tõusma, .tõusta, tõusen, .tõusin, .tõusis, .tõusku, .tõusev (om .tõusva), .tõusnud, .tõustakse, .tõustud; .tõusmine

63.Redigeeri

  • .murdma, .murda, murran, .murdsin, .murdis, .murdku, .murdev (om .murdva), .murdnud, .murtakse, .murtud; .murdmine

64.Redigeeri

  • .mõskma, .mõsta, mõsen, .mõs'ksin, .mõs'kis, .mõsku, .mõskev (om .mõskva), .mõsknud, .mõstakse, .mõstud; .mõskmine

65.Redigeeri

  • pesema, .pesta, pesen, pesin, pesi, .pesku, pesev (om peseva), .pesnud, .pestakse, .pestud; pesemine

66.Redigeeri

  • nägema, näha (nähes), näen, (.)näeme .., nägin, nägi, .nähku, nägev (om nägeva), näinud, nähakse, .nähtud; nägemine

67.Redigeeri

  • .hüppama, hüpata, .hüppan, .hüppasin, .hüppas, hüpaku, .hüppav, hüpanud, hüpatakse, hüpatud; .hüppamine

68.Redigeeri

  • .tõmbama, tõmmata, .tõmban, .tõmbasin, .tõmbas, tõmmaku, .tõmbav, tõmmanud, tõmmatakse, tõmmatud; .tõmbamine

69.Redigeeri

  • .õmblema, õmmelda, .õmblen, .õmblesin, .õmbles, õmmelgu, .õmblev, õmmelnud, õmmeldakse, õmmeldud; .õmblemine,pedetsemine,hooramine