Tõnu Püssa

Eesti biokeemik ja professor

Tõnu Püssa (sündinud 27. septembril 1946 Nõo vallas Tartumaal) on eesti biokeemik.[1]

Elulugu muuda

Tõnu Püssa on Olev Püssa poeg.[1]

Lõpetas 1964. aastal Tartu 2. Keskkooli ning 1969. aastal Tartu Riikliku Ülikooli, 1972 samas aspirantuuri. Keemiakandidaat (1973, TRÜ), väitekiri "Изучение кинетики гидролиза сложных эфиров в воде. Эффекты заместителей".

Oli aastatel 1972–1975 TRÜ keemilise kineetika ja katalüüsi labori vanemteadur, 1975–1983 orgaanilise keemia kateedri vanemteadur, 1983–1991 assistent ja vanemõpetaja, 1990 ka analüütilise biokeemia labori juhataja, 1991–1992 orgaanilise keemia kateedri dotsent, 1993–1996 orgaanilise keemia instituudi dotsent. Aastatel 1996–2000 oli EPMÜ keskkonnakaitse instituudi laborijuhataja, 2000– EPMÜ/EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduhügieeni ja -kontrolli osakonna keemik-analüütik, aastast 2004 ka dotsent.[1]

Teadustöö muuda

Uurimisvaldkonnad: kõrgmolekulaarsete ühendite bioorgaaniline keemia, toidutoksikoloogia ja funktsionaaltoidud. Eesti NSV riiklik preemia (1987, kollektiivis). Üle 30 teadustrükise.[1]

Teoseid muuda

  • Isolation of gelling polysacharides from different agar-conteining algae (kaasautorid A. Kollist, J. Paris). // Eesti TA Toim. Keemia 29 (1980) 2
  • Alkaline hydrolysis of O-OH-bensoate (kaasautor). // Organic Reactivity 19 (1982) 1
  • Hydrostyxtilbenes in the roots of Rheum rhaponticum (kaasautor). // Eesti TA Toim 52 (2003) 3
  • Purification of resveratrol from vine stems (kaasautor). // Eesti TA Toim. Keemia 52 (2003) 4
  • Inhibitory effects of human and procine alpha-amylase on CCK-8-stimulated lipase secretion of isolated rat pancreatic acini (kaasautor). // Pancreatology 3 (2003)
  • Toidutoksikoloogia (õpik). Tartu, 2005.

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus muuda

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.