Suur-Ljahhovi saar

Suur-Ljahhovi saar (vene keeles Большой Ляховский остров) on saar Põhja-Jäämeres, Ljahhovi saarte suurim saar. Mandrist eraldab seda Dmitri Laptevi väin, Väike-Ljahhovi saarest Eterikani väin. Suur-Ljahhovi saarest edelas asub Hopto-Tereri laid.

Pindala on 4600 km². Pinnamood on tasane, saare kõrgeim punkt on Emi-Tassi mägi (293 m).

Saare kagurannikul asuva Šalaurova neeme ilmajaama (73° 11′ N, 143° 56′ E) andmete järgi on aastane sademete hulk 184 mm (arvutatud seitsmeaastase perioodi, aprillist 1994 septembrini 2000 põhjal). Umbes kaks kolmandiku sademeid sajab juunist septembrini. Sama perioodi aasta keskmine õhutemperatuur oli –13,6 °C. Külmim kuu on jaanuar keskmise õhutemperatuuriga –31,0 °C ja kõige soojem kuu on august keskmise õhutemperatuuriga +2,4 °C. Madalaim ööpäeva õhutemperatuur oli –40,5 °C ja kõrgeim +9,4 °C.[1]

Saarel on üle 60 jõe, suurimad nendest on Bolšoi Eterikan (111 km), Bludnaja jõgi (151 km), Orto-Juräh (69 km).

Saare avastasid ja seda uurisid 1712. aastal Jakov Permjakov ja Merkuri Vagin (tema auks on nimetatud saare kõige läänepoolsem neem). Saar on saanud nime jakuudi kaupmehe Ivan Ljahhovi auks. 17. sajandi keskpaigani nimetati seda Bližni saareks, 1760. aastatel nimetati jakuudi töösturi Eterikani auks Eterikani saareks[2] ja 1770. aastatel nimetati ümber Katariina II käsu järgi Suur-Ljahhovi saareks.[3]

Viited muuda

  1. Meyer, H., A. Dereviagin, C. Siegert, L. Schirrmeister and H.-W. Hubberten, 2002, Palaeoclimate Reconstruction on Big Lyakhovsky Island, North Siberia—Hydrogen and Oxygen Isotopes in Ice Wedges. Permafrost and Periglacial processes. vol. 13, pp. 91-105.
  2. Врангель Фердинанд Петрович. Путешествие по северным берегам Сибири и по Ледовитому морю
  3. Землепроходцы, геологи и их помощники. Илин, 2002, №3 (30)