Supervisioon
Supervisioon, ka valdkondadeülene supervisioon (ingl supervision), on süsteemne nõustamisprotsess, mille fookuses on indiviidide, tööalaste ülesannete ning organisatsiooni omavaheline interaktsioon ja mida juhib väljaõppinud superviisor.[1]
Supervisioon (ingl supervision) on nõustamine, mis on mõeldud eri erialade esindajatele, kes tegelevad oma töös inimestega (nt politsei, sotsiaaltöö-, haridus-, tervishoiu-, psühhoteraapia-, hoolekandevaldkond jmt). Regulaarne supervisioon toimub 5–10 korda aastas.[2]
Supervisiooni temaatika hulka kuuluvad: erialane areng, erialane identiteet, elukestev õpe, eluterve tööhügieeni loomine ja arendamine, läbipõlemise vältimine, uudsete lahenduste leidmine, suhted meeskonnas, koostöö, sh erinevate tasandite vahel, tööalaste rollide ja ülesannete selgus jmt. [1]
Superviisoreid koondab ja valdkonda arendab Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühing (ESCÜ), mis asutati aastal 1997.[3]
Individuaalne supervisioon muuda
Individuaalse supervisiooni puhul nõustab superviisor klienti. Protsessi eesmärk ja korraldus lepitakse kokku osaliste vahel nõustamise alguses. Kohtumiste sisuks on ennekõike juhtumid, kus klient vajab refleksiooni ja uudset vaatenurka, et lahenduseni jõuda. Supervisiooni käigus aitab superviisor kliendil iseennast ja oma tööd analüüsida.[1]
Rühmasupervisioon muuda
Rühmasupervisioonis osalevad sama eriala või tasandi kolleegid. Sagedasemad teemad on tööalased juhtumid või töötegemisega seonduvad probleemid (töösuhted, -keskkond, -rollid)[1]. Rühmasupervisioon annab võimaluse jagada enda kogemusi ning areneda teiste kogemuste kaudu, töötada välja uusi lahendusi, luua visioone ja arengukavasid, arendada usaldust ning ühtseid hoiakuid ja väärtuseid, õppida mõistma juba omandatud töövõtteid ja rakendama uusi lähenemisi ning suurendada oma ala asjatundjate pädevust enda töö korraldamisel. Rühma suurus on enamasti 6–12 inimest. [2][1]
Meeskonna supervisioon muuda
Meeskonna supervisioon on rühmasupervisiooni vorm, mille käigus lahendatakse ühe meeskonna probleemseid olukordi, keskendutakse meeskonna arendamisele ja jõustamisele, selgitatakse rolle ja ootuseid jm, mida meeskonna liikmed vajavad. [2].
Võrgustiku supervisioon muuda
Võrgustiku supervisioon on rühmasupervisiooni vorm, mille käigus tegeletakse samasse võrgustiku kuuluvate spetsialistide (nt lastekaitse töötaja, noorsoo politsei, õpetajad, sotsiaaltöötajad, psühholoogid) tööalaste juhtumitega, pakutakse jõustamist, õpitakse teineteise kogemustest, parendatakse koostööd jms.[2].
Organisatsiooni supervisioon muuda
Organisatsiooni supervisiooni puhul töötatakse kogu asutusega ja keskendutakse organisatsiooni arendamisele. Organisatsiooni supervisiooni käigus arutatakse läbi asutuse visioon, missioon ja arengukava, lepitakse kokku eesmärgid ja nende saavutamise protsess ning tõstetakse esile vajaminevad muutused. Organisatsiooni supervisiooni puhul toimub töö nii individuaalselt kui kogu kollektiiviga.[2][1]
Superviisor muuda
Kutseline superviisor on läbinud rahvusvahelistele (ANSE – Association of National Organisations for Supervision in Europe)[4] ja riiklikele standarditele vastava väljaõppe.
Superviisor on tellijast sõltumatu, mis tagab tema neutraalsuse ja töö kvaliteedi.[1].
Eestis pakub superviisori/coachi väljaõpet ISCI – International Supervision and Coacing Institute ja Moreno keskus.[5]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühing. "Supervisioonist".
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Sotsiaalkindlustusamet. "Lastekaitsetöötajatele suunatud supervisiooni väljatöötamine" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 1. jaanuar 2019.
- ↑ ESCÜ. "Avaleht".
- ↑ ANSE – Association of National Organisations for Supervision in Europe. "Standards".
- ↑ ESCÜ. "Supervisiooni väljaõpe".