Subjekt ja predikaat
Subjekt ja predikaat on lauseloogikas väite või propositsiooni kaks komponenti, mis koos moodustavad vähima võimaliku informatsioonilise või tähendusliku üksuse.
Kui loomulikus keeles väljendatud lausel puudub subjekt, aga on olemas predikaat, siis ei saa predikaati millelegi omistada ning lausel puudub sisu või edasiantav teadmine. Sama kehtib ka olukorra kohta, kus lausel on ainult subjekt, aga puudub predikaat, mida subjektile omistada.
Subjektist ja predikaadist koosnevat lauset võib väljendada kujul "S‒P", kus kriips subjekti ja predikaadi vahel väljendab nende kokkukuulumist ehk koopulat, olemasolutaotlust või pretensiooni tõesusele, mis on iga väite või propositsiooni osaks. Kuna subjektile ja predikaadile lisaks kuulub lausesse ka side nende vahel, siis on tegu kolmetise struktuuriga, nt infotehnoloogias kirjeldataksegi fakti või väidet kujutavat andmeüksust semantilise kolmikuna.
Filosoofias on vaidlusküsimuseks, kas iga tähendust omav lause peab koosnema subjektist ja predikaadist ning nende omavahelisest sidemest.