Stolica mäestik

Stolica mäestik (slovaki Stolické vrchy) on mäestik Slovakkia keskosas, mis on osa Lääne-Karpaatidest ja ühtlasi on see ka osa Slovaki maagimäestikust. Selle regiooni kõrgeim tipp on Stolica (1476 m), mis on ühtlasi ka Slovaki maagimäestiku kõrgeim tipp.

Stolica mäestiku asukoht Slovakkias (tähistatud punasega)
Klenoveci ümbruskond
Buchvaldi mägi

Mäestiku piiride täpne määratlemine on raske, kuna seda ümbritsevate orgude ja vesikondade süsteem võimaldab seda tihti mitmeti määratleda. Nõnda ühendabki poola geograaf Jerzy Kondracki mäestiku Revúca kõrgustiku ja Muránska planinaga ühtseks, Rudawy Gemerskie nime kandvaks maastikuregiooniks.[1]

Mäestikku võib jagada neljaks alampiirkonnaks. Mäestiku keskosa moodustavad Klenovi mäestik, mille kõrgeim tipp on Ostrá (1011 m); selle piirkonna lõunanõlvadel ulatuvad kõrgused 350 meetrit üle merepinna, ja Tŕstie, mille kõrgeim tipp on Tŕstie (1132 m); selle piirkonna edelanõlvadel ulatuvad kõrgused 320 meetrit üle merepinna. Tŕstie põhjapoolsem osa kuulub Muránska planina rahvusparki. Mäestiku lääneosa moodustab Málineci mäestik, mille kõrgeimaks tipuks on Jasenina (995 m), selle piirkonna lõunanõlvad ulatuvad 320 meetrit üle merepinna. Kõige kõrgem on mäestiku põhjaosa Stolica, mida eraldab ülejäänud mäestikust Muráňi jõe org. Selle kõrgeim tipp on Stolica, teised kõrgemad tipud on Kohút (1409 m), Kohút (1409 m), Falterov vrch (1338 m) ja Buchvald (1293 m). Ka selle piirkonna põhjapoolsem osa kuulub Muránska planina rahvusparki. Stolica edelaosa ulatub 350 meetrit üle merepinna.

Mäestiku kõrgem osa on metsane, valdavalt kasvavad seal kuused, madalamates osades ka pöögid, valgepöögid ja tammed. Mäestikus on väikesi kaevandusi, tähtsaim asula on Kokava nad Rimavicou kaevanduslinn.

Asend muuda

Stolica mäestik piirneb järgmiste geograafiliste piirkondadega:

Viited muuda

  1. Jerzy Kondracki Fizycznogeograficzna regionalizacja Czech, Słowacji, Węgier i Rumunii w układzie dziesiętnym, "Przegląd Geograficzny", kd LXVIII, z 3-4, 1996, lk. 457-466
  2. Mazúr, E., Lukniš, M. 1986, Geomorfologické členenie SSR a ČSSR. Časť Slovensko. Slovenská kartografia, Bratislava

Välislingid muuda