Stiilivõtted

Stiilivõtted on võtted, mis aitavad teksti mõjusust suurendada. Nendeks võivad olla häälikused efektid või eriline lausestus. Stiilivõtete abil on võimalik nähtust kas paremas või halvemas valguses näidata.

Stiilikujundeid liigitatakse:

  • Lausekujundid: retooriline küsimus, pöördumine, hüüatus, kordus jt;
  • Kõnekujundid: epiteet, võrdlus, metafoor jt;
  • Kõlakujundid: alliteratsioon, assonants, riim.


Lausekujundid on keelelised väljendusvahendid ja võtted, mille abil saavutatakse eripärane lauseehitus või -tähendus.

  • Retooriline pöördumine on tundeline pöördumine loodusnähtuste, eemalviibijate vms poole.
  • Retooriline hüüatus on hüüdlause vormis tunde- või suhtumisväljendus.
  • Retooriline küsimus on tunderõhuline küsimus, millele ei oodata vastust.
  • Kordamine võib anda väga mõjusa efekti. Seda demagoogiavõtet kasutatakse nii reklaamides kui ka poliitikas.

Kõnekujundid on sõnade ja väljendite kasutamine ülekantud tähenduses.

  • Epiteet on kirjeldav täiend, mis väljendab põhisõna omadust või tunnust, kõneleja emotsionaalset suhtumist.
  • Võrdlus on millegi või kellegi kõrvutamine mingi ühistunnuse alusel. Võrdlus on tugevretooriline relv, see kujundab hoiakuid.
  • Metafoor ehk ülekanne on ühele nähtusele või objektile kuuluvate omaduste ülekandmineteisele sarnasuse alusel.

Kõlakujundid põhinevad kahe või enama sõna, hääliku, häälikuühendi kooskõlal. Heakõlalisust nimetatakse eufooniaks, ebakõla kakofooniaks.

  • Alliteratsioon on sama kaashääliku kordus sõna alguses.
  • Assonants on sama täishääliku kordus sõna alguses. Assonantsi ja alliteratsiooni võib kasutada ka koos.
  • Riim on sõna või sõnaosade reeglipärane kordus, kahe või mitme värsirea häälikuline kokkukõla.


ViitedRedigeeri

[1]

  1. Katrin Aava (2003). Veenmiskunst. Tallinn: Avita.