Springe
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Oktoober 2018) |
Springe on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hannoveri piirkonnas. Asub Deisteri mägede lähedal, 22 km Hannoverist edelas.
| Springe | |
|---|---|
 Springe jahiloss | |
 | |
| Pindala |
160 km² (2017)[1]  |
| Elanikke |
29 113 (31.12.2022)[2] |
|
| |
| Koordinaadid | 52° 13′ N, 9° 33′ E |
 Valla asend Hannoveri piirkonnas | |
Linna pindala on 159,78 km². 31. detsembril 2016 elas seal 28 918 inimest.
Springe linnaosad on Springe, Bennigsen, Eldagsen, Völksen, Gestorf, Altenhagen I, Lüdersen, Alferde, Alvesrode, Holtensen, Mittelrode ja Boitzum.
Ajalugu muuda
Springet on esmamainitud 1013. aastal kui Hallerspringe. Hildesheimi piiskopkonna piiride kirjelduses dateerimata käsikirjast, kuid mis on oma vormilt ja sisult tõestatud olevat 10. sajandist, mainitakse Springet kui Helereisprig. 10. sajandi lõpus on esmamainitud ka selliseid linnu, mis kuuluvad tänapäeval Springesse, ja 1300. aastaks olid kõik olemasolnud külad nimed saanud.
Hallermundi krahvid püstitasid linnuselaadse hoone maale, mis on nüüd Springe, pärast Burg Hallermundi Kleiner Deisteris kaotamist 1282. aastal Welfidele. Nad valitsesid oma krahvkonda sellest uuest võimukeskusest, mis oletatavasti lõppes Springe asustamisega. Krahvide asukoha loomine ja paiga kindlustamine viis 13. sajandil linnaõiguse vajaduseni. Keskajal oli Springe Hallermundi krahvide ja nende järglaste, Käfernburgi krahvi kõrvalliini pikaajaline asukoht. Nende võimualal tekkis Springe ametkond ning pärast erinevaid ümbernimetamisi ja laiendamisi moodustati 1884. aastal Springe kreis.
Piirkonna asutamine ja kasv on seotud selle asukohaga Deisterpfortes, piiril rohtla ja mägede vahel, mis on mugav transpordile poolel teel Hannoveri ja Hamelni vahel. Edasine areng toimus "kõrgendatud tee" ehitamisega (tänapäeval maantee B217) 18. sajandil ning raudteeliini valmimisega Hannoveri ja Altenbekeni vahel 1872. aastal.
Pärast Esimese maailmasõja lõppu ja isegi rohkem pärast Teise maailmasõja lõppu jätkus ühtlane areng keskmise suurusega linna suunas (1933. aastal oli rahvaarv 3912). Kuni 1974. aasta reformideni oli Springe samanimelise kreisi keskus. Pärast seda kuulus Springe Hannoveri kreisi, millest sai 1. novembril 2001 praegune Hannoveri piirkond. Täna elab 13 000 elanikku Springe südames. Reformide tõttu 13. sajandil kaotas Eldagsen oma linnaõigused ja on nüüd Springe osa. Pärast Eldagseni elanike proteste sai linn tagasi oma "linna" tiitli ja kannab nüüd ametlikku tiitlit "Eldagseni linn, Springe linna osa".
Sõpruslinnad muuda
- Niort, Prantsusmaa
- Waren (Müritz), Mecklenburg-Vorpommern
Tuntud inimesi muuda
- Johann Heinrich Schröder, (1646–1699), hümnikirjutaja ja teoloog
- Heinrich Göbel, (1818–1893), pärast 1849. aastat tuntud ka kui Henry Goebel; Saksa-Ameerika peenmehaanik ja leiutaja, väidetavalt oli ta lambipirni leiutaja enne Thomas Alva Edisoni patenti 1880. aastal
- Carl Dopmeyer, (1824–1899), Hannoveri skulptor, kelle loodud on näiteks Lutheri mälestusmärk ja Gänseliesel
- Hermann Gunkel (1862–1932), protestantlik teoloog
- Herbert Ihering, (1888–1977), ka Herbert Jhering, oli Saksa näitekirjanik, filmirežissöör, ajakirjanik ja teatrikriitik
- Heinrich Hüper (1898–1983) oli õpetaja ja kirjanik, kes kirjutas ülemsaksa keeles, aga ka ostfaali murdes
Viited muuda
- ↑ Alle politisch selbständigen Gemeinden mit ausgewählten Merkmalen am 31.12.2018 (4. Quartal), vaadatud 10.03.2019.
- ↑ Register of German municipalities (2022), vaadatud 7.10.2023.
Välislingid muuda
Springe – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis