Spermaanalüüs

Spermaanalüüs ka seemnevedeliku analüüs (saksa k spermiogramm) on ejakulaadi ehk mehe seemnevedeliku proovi laboratoorne analüüs, mida teostatakse mehe urogenitaalsüsteemi tervisliku seisundiga (sh viljastamisvõime hindamiseks) seonduva hindamiseks. Spermaanalüüse teostatakse mitmete haiguslike seisundite diagnoosimiseks aga seda peetakse vajalikuks ka juhul, kui on alust kahtlustada mehe viljatust (ta ei saa lapsi) või on vaja otsustada, kas pärast vasektoomiat on tulemuseks patsiendi steriilsus (RHK-10 alamjaotis Z30.8 "Vasektoomiajärgne spermatosoidide loendus").

Usaldusväärseimkas loetakse tulemused mis saadakse, kui eelmisest seemnepurskest on möödas 3–5 päeva. Hoiduda tuleks alkoholi tarvitamisest. Kui patsient tarvitab ravimeid, peaks ta konsulteerima arstiga. Kõrge palavik (> 38 °C) viimase 3 kuu jooksul võib mõjutada analüüsi tulemust negatiivselt.

Laboratoorne uuring algab veeldumise uurimisest, mis reeglina toimub 15–30 minuti pärast. Mikroskoopiliselt uuritakse kontsentratsiooni, liikuvust, morfoloogiat ja tsütoloogiat. Spermaanalüüsi ei tehta tänapäeval kiirtestidega.

Spermaproovi andmine analüüsiks

Spermaproov ehk seemnevedelikuproov tuleb koguda eelkaalutud steriilsesse nõusse. Sperma kogutakse uuritava poolt masturbatsiooni teel soovitatavalt labori lähedal asuvas privaatruumis. Vajadusel võib analüüsi andmisel osaleda ka partner, kuid seejuures ei tohi olla kokkupuudet partneri limaskestadega (suu, suguelundid jne). Kui sperma kogumine ei õnnestu privaatruumis, võib seda teha kodus tingimusel, et sperma jõuab pärast seemnepurske toimumist vähemalt 1 tunni jooksul laborisse. Sel juhul peab patsient hoidma spermat oma ihu ligidal (nt püksivärvli vahel). Erandjuhtudel saab spermaproovi võtta seksi ajal, kasutades selleks spetsiaalset laboratoorse kvaliteediga kondoomi.

Referentsväärtused WHO andmetel

Maailma Terviseorganisatsioon on välja andnud mitmeid labori käsiraamatuid "WHO laboratory manual for the examination and processing of human semen"(2010)), millega püütakse mehe seemnepursatise ehk ejakulaadi uurimismeetodeid standardida.

Spermaproovi standarditud referentsväärtused WHO järgi
Ejakulaadi maht	≥ 1,5 ml (1,4–1,7)
pH-väärtus	≥ 7,2
Kontsentratsioon	≥ 15 mln spermatosoidi / ml
Spermatosoidide koguarv	≥ 40 mln/ml
Liikuvus	≥ 32% AB ehk liikuvad
Morfoloogia : normaalseid	4% (3,0–4,0%)
Spermatosoidide elulisuse test (eosiini-test)	≥ 50%
Spermatosoidide immuunantikehade test (mixed antiglobulin reaction ehk MAR-test)	vähem kui 50% spermatosoide seotud antikehadega
Leukotsüüdid	< 1 mln/ml

Spermaanalüüsi markerid

Makroskoopilised ja füüsikalis-keemilised uuringud

Nende parameetrite hulka kuuluvad sperma välimuse, viskoossuse, veeldumisaja ja pH hindamine. Normaalne sperma on aluseline, happeline pH hävitab seemnerakud. Punane või pruunikas värvus võib tähendada, et spermas leidub verd. Ideaalseks peetakse, kui sperma hulk on minimaalselt 1,5 ml ja veeldumine kestab umbes 15–30 minutit. Vajadusel tohib spermat veeldumise soodustamiseks rahulike ringjate liigutustega loksutada. Kui sperma 1 tunni jooksul täielikult ei homogeniseeru, siis fikseeritakse see protokolli ja alustatakse mikroskoopilisi analüüse.

Mikroskoopilised uuringud

Spermatosoidide kontsentratsioon

Spermatosoidide kontsentratsioon on seemnerakkude ehk spermide arv ühes milliliitris spermas. Spermatosoidide kontsentratsiooni ejakulaadis loendatakse hemotsütomeetriga. Sagedamini loendatakse kontsentratsiooni faaskontrastmikroskoobi abil, kasutades spetsiaalset loenduskambrit (näiteks Neubaueri kamber). Selleks lahjendatakse spermat spetsiaalse lahusega. Vastavalt eelnevalt täheldatud seemnerakkude arvule natiivpreparaadis tuleb otsustada, kui suures hulgas lahuses tuleb spermat lahjendada. Lahjendatud sperma pannakse kambrisse, lastakse 5 minutit niiskuse käes seista ja siis loendatakse seemnerakud mikroskoobi all. Pärast seemnerakkude loendust arvutatakse seemnerakkude kontsentratsioon välja arvutada lahjendusastme järgi.

Liikuvus

WHO andmetel (5) hinnatakse liikuvust kolmepallisüsteemis:

1. progressiivsed ehk edasiliikuvad (AB)
2. mitteprogressiivsed ehk kohapeal liikuvad (C)
3. liikumatud (D)

Uuring viiakse läbi mikroskoopiliselt. Edasiliikuvad spermid liiguvad vähemalt 25 mikromeetrit sekundis 37 kraadi juures, minimaalselt 20 mikromeetrit sekundis 20 kraadi juures. Kohapeal liikuvateks loetakse sperme, mis liiguvad 5 mikromeetrit sekundis edasi ja tagasi. Liikuvust loetakse normaalseks, kui edasiliikuvaid sperme on enam kui 38%.

Morfoloogia

Eriline tähendus viljakuse uuringul on spermide kuju hindamisel, kuid referentsväärtuse suhtes pole kokkuleppele jõutud. 1992. aastal(2) on normaalse kujuga spermatosoidide hulgaks loetud 30%, hiljem on normväärtust langetatud 15%-le. Meetodit on püütud ühtlustada ja saavutada keskmine normväärtus(1).

Spermide morfoloogiat saab hinnata erinevate kriteeriumide järgi. Mikroskoopiliselt hinnatakse normaalse kujuga sperme, samuti vormimuutusi spermide peades, keskosades ja sabades ja spermide arenguvigu (topeltpeaga või -sabaga spermid).

WHO kriteeriumide kõrval on hindamiskriteeriumeid ka Krügeri järgi. (3) (4)

Ümarrakud

Kõik ümarad elemendid natiivpreparaadis. Loendatakse kambris nagu spermatosoidide kontsentratsiooni. Ümarrakkude kontsentratsiooni loetakse normaalseks, kui see on 1 miljon milliliitris või vähem. Ümarrakke diferentseeritakse rakkude eristamisega mikroskoopiliselt spetsiaalselt värvitud äigepreparaadis.

Tsütoloogia

Ümarrakkude eristamiseks tehakse spetsiaalse värvinguga äigepreparaat.

Tsütoloogias loendatakse:

1. Teised tuumaga rakud: nende hulka kuuluvad spermatogeneesi rakud ja kõik muud tuumaga rakud, mille tsütoplasmas ei ole sõmerust
2. Neutrofiilid ehk neutrofiilne granulotsüüt, õgirakk – nende arv on oluline eesnäärmepõletiku või suguteede põletiku diagnostikas. Normaalseks loetakse, kui neutrofiile on 0,2 miljonit milliliitris. (WHO andmed)
3. Makrofaagid – monotsüüdid
4. Tuumata rakud

Vitaalsus ehk elulisus

Elulisust määratakse eosiiniga värvitud preparaadis, värvunud spermidesse on sisse tunginud rakumembraan. Mikroskoopiliselt loendatakse eosiiniga värvunud ja värvumata spermatosoide. Elusad spermid ei ole eosiiniga värvunud.

Spermatosoididevastaste antikehade test

Spermatosoididevastaste antikehade tulemine seemnevedelikku võib samuti viljakust kahjustada ("immunoloogiline infertiilsus")(5). Antikehad sihivad end spermide vastu ja seovad endid spermide pea külge ja spermid aeglustuvad. Sellepärast nimetatakse uuringut sega-antiglobuliini reaktsiooniks (Mixed antiglobulin reaktion) (MAR)) või antikehade testiks IgA ja IgG. Testi põhimõte seisneb selles, et antikehadega seotud spermatosoidid mikroskoobi all on nähtavad partiklitega seotuna. Partiklid on nähtavad kerajatena. Pooled liikuvad seemnerakud tohivad olla antikehadega ja partiklitega seotud.

Biokeemilised uuringud

Viiakse läbi vastavalt labori käsiraamatu juhendile erinevaid laboratoorse diagnostika meetodeid kasutades.

Spermaproovi uuringud ja mõningad normväärtused:

• Alfaglükosidaas seminaalplasmas (SemP-alfa-Glucosidase)> 11 mU/l ejakulaat
• Fruktoos seminaalplasmas (SemP-Fruc)> 13 µmol/l Ejakulaat
• Tsink seminaalplasmas (SemP-Zn) ka Zn-T µmol/ejakulaadi kohta > 2,4 µmol/l ejakulaat

Spermaproovi tulemuste interpreteerimine

WHO kehtestatud inimspermaanalüüsi tulemusi saab interpreteerida WHO-s kehtestatud reeglite alusel ja soovitatavalt erialase väljaõppe saanud spetsialisti poolt. Selleks, et vältida väärpositiivset tulemust ja/või väärnegatiivset tulemust soovitatakse teha mitu spermaproovi järjest.

Interpreteerimine võrdlusväärtuste alusel WHO järgi (1)

Spermaproovi tõlgendus WHO võrdlusväärtuste järgi
Normospermia	normaalne sperma, seemnerakkude normaalne hulk, kuju ja liikuvus spermavedelikus
Oligozoospermia (spermatosoidide vähesus)	< 20 mln/ml
Astenozoospermia	< 50% progressiivselt liikuvaid (AB grupp) seemnerakke ja < 25% kiirelt liikuvaid seemnerakke A grupp
Teratozoospermia	morfoloogias normaalsete spermatosoidide arv normist madalam ja väärarenguga spermatosoidide arv suurem
Oligoastenoteratozoospermia (OAT-sündroom)	ejakulaadi proovis normaalsete seemnerakkude arv ja liikuvus vähene
Azoospermia	seemnerakkude täielik puudumine
Aspermia	sperma tootmise või ejakulatsiooni võimetus

Muud kõrvalekalded normist

• Multispermia (polüspermia) – sperma maht > 6 ml
• Hüpospermia (parvispermia) – sperma maht < 2 ml
• Krüptozoospermia –< 1 mln spermi / ml
• Hüperzoospermia –> 150 mln spermi / ml
• Polüzoospermia –> 200 mln spermi / ml
• Nekrozoospermia – kõik spermid liikumatud (D 100%)

Kirjandus

• 1.↑ a b c d World Health Organization. Laboratory manual for the examination of human semen and sperm–cervical mucus interaction, WHO 5th ed. WHO Juni 2010.
• 2.↑ a b World Health Organization. Laboratory manual for the examination of human semen and sperm–cervical mucus interaction, 3rd ed. Cambridge, Cambridge University Press, 1992.
• 3.↑ T.F. Kruger et al: New method of evaluating sperm morphology with predictive value for human in vitro fertilization. Urology, 1987 30(3), S. 248 – 51. PMID 3629768
• 4.↑ R. Menkveld, T.F. Kruger: Advantages of strict (Tygerberg) criteria for evaluation of sperm morphology. Int J Androl. 1995 (18), Suppl 2, S.36 – 42. Review. PMID 8719857
• 5.↑ K. Abshagen, H.M. Behre, T.G. Cooper, E. Nieschlag: Influence of sperm surface antibodies on spontaneous pregnancy rates, Fertility and Sterility, 70 (2),1998, S. 355 – 356 PMID 9696234