Sotsiaalne kaasatus

Sotsiaalne kaasatus (inglise keeles social inclusion) on erinevate inimrühmade sihipärane ja otstarbeline koostöö, mille eesmärk on vähendada inimeste tõrjutust ühiskondlikul tasandil. Kõige olulisem vahend, et neid eesmärke saavutada, on sotsiaalne ja tunnetuslik tugi. Sotsiaalse kaasamise tulemina peaks vähenema ebavõrdse positsiooniga inimrühmade (vaesed, töötud, erivajadustega inimesed, vähemused, eakad jne) vaheline lõhe ja kaasatud inimrühmade enesehinnang ning sotsiaalne positsioon peaks paranema.[1]

Tulemuste saavutamisel tuleb kaasajatel silmas pidada kaasatavate sotsiaalset ja kultuurilist identiteeti ja väärtusi. Kaasamise protsess ja tulem toetub suuresti sotsiaalseid rühmi ühendavatele väärtustele ja eesmärkidele. Neid vaateid silmas pidades on sotsiaalsel kaasamisel pikemaajalisem ja kasulikum sotsiaalne mõju.[1]

Euroopa 2020. aasta strateegiaRedigeeri

Euroopa 2020. aasta strateegia on plaan Euroopa Liidu majanduskasvuks. See võimaldab Euroopa Liidul jõuda jätkusuutliku majanduseni. Strateegia edukus sõltub paljudest olulistest sammudest erinevates valdkondades, mis on omavahel seotud. Tegevuskava aitab saavutada Euroopa Liidu liikmesriikidel suurema tootmisvõime, suutlikkuse tööturul ja ühiskondliku ühtekuuluvuse.[2]

Strateegia „Euroopa 2020“ populariseerib sotsiaalset kaasatust, et vähendada inimeste vaesusriski ja sotsiaalset tõrjutust. Strateegia eesmärk on parandada elujärge vähemalt 20 miljonil inimesel.[3]

Sotsiaalset tõrjutust ja sellega seotut saab mõõta ning hinnata Laekeni indikaatorite kaudu. Need annavad ülevaate, millised sotsiaal-majanduslikud jooned on iseloomulikud inimestele, kes on sotsiaalselt tõrjutud olukorras. Indikaatorid hõlmavad nelja peamist mõõdet, mille eesmärk on anda ülevaade kindlate näitajate järgi. Nendesamade tulemuste alusel saavad Euroopa riigid enda tulemusi teiste omadega võrrelda. Eestis mõõdetakse erinevaid näitajaid vanuse, hariduse ja tööhõive järgi.[4]

Sotsiaalne kaasatus EestisRedigeeri

Eesti esimene sotsiaalse kaasatuse riiklik tegevuskava valmis aastal 2004. See koondas eri riskirühmadega tegutsevate valdkondade tegevuskavad ning ühendas need tervikuks, et võidelda sotsiaalse tõrjutuse vastu.[5]

"Eesti 2020" on Eesti konkurentsivõime parandamiseks loodud uuenduste kava. Selle kaks keskset eesmärki on tootlikkuse ja tööhõive suurendamine. Lähiaastatel keskendutakse pikka aega tööturult eemal olnud inimeste ja noorte tööturule sisenemiseks vajalike oskuste arendamisele ning selle raames ka sihtrühma töötuse vähendamisele.[6]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Lauristin, M. (2010). Sotsiaalne ebavõrdsus ja põlvkondadevaheline mobiilsus. Sotsiaaltöö, 5/2010, 20–23.Loetud aadressil https://intra.tai.ee/images/prints/documents/130683068036_Sotsiaaltoo_2010_5.pdf
  2. Euroopa Komisjon. (2011). Euroopa 2020. aasta strateegia sotsiaalne mõõde. Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus. Loetud aadressil https://publications.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/6b52a977-9d98-468d-994c-7e95b1723c73/language-et
  3. Eesti Statistika. (s. a.). Suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses olev elanikkond. Loetud aadressil https://web.archive.org/web/20190101055909/https://www.stat.ee/57174
  4. Eesti Statistika. (s. a.). Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus. Loetud aadressil https://web.archive.org/web/20190101004350/https://www.stat.ee/64570
  5. Luuk, M. (2005). Sotsiaalne kaasatus – võimalus pikaajaliselt töötuid tagasi tööellu tuua. Acta Politica Estica,2/2005, 68–77.
  6. Konkurentsivõime kava "Eesti 2020" Riigikantselei veebilehel