Smaug

Smaug on J. R. R. Tolkieni tuntud fantaasiaromaani "Kääbiku" (1937) peamine draakonist antagonist. Tal on oluline roll teose sündmustes, mis on seotud Üksildase mäega. Esimene "Kääbiku" eestikeelne trükk ilmus aastal 1977.

Sisukokkuvõte

Thrór oli Üksildases mäes asuva päkapikkude linna kuningas, kelle valitsusajal kogusid päkapikud suure hulga varandust. Päkapikkude rikkus kutsus kohale draakoni Smaugi, kes hävitas Üksildase mäe lähedal asuva linna, mis kandis nime Dale. Seejärel vallutas Smaug Üksildase mäe, sundides ellujäänud päkapikud pagendusse.

Smaug valitses Üksildast mäge 171 aastat, kuni Throri poeg Thorin kogus kokku vennaskonna, mis koosnes kolmeteistkümnest päkapikust, võlur Gandalfist ja kääbikust Bilbo Paunaste, keda sunniti vastumeelselt seiklusest osa võtma. Tegelaste eesmärk oli vallutada Smaugi käest tagasi Üksildane mägi.

Teekonna käigus kohtuvad Bilbo ja päkapikud mitmete fantastiliste olenditega, kellega neil tekib sekeldusi. Bilbo leiab võlusõrmuse, mis teeb ta nähtamatuks ja mängib ka olulist rolli Tolkieni "Sõrmuste isanda" triloogias. Jutustus võtab otsustava pöörde, kui nad jõuavad Üksildase mäeni. Bilbo astub draakoniga vestlusesse, kus Smaug proovib Bilbot "lõksudesse" meelitada ja Bilbo kasutab oma nupukust, et neist pääseda, saades samal ajal olulist teavet Smaugi nõrkuse kohta.

Nõrkuseks osutub lahtine osa kõhusoomuste vahel, kuhu varem on teda tabanud must nool, mis pääses ta soomustest läbi. Smaugi nõrkust kasutab hiljem vibukütt Bard, kes tapab Smaugi musta noolega, mille Bard oli oma vaarisadelt pärinud. Pärast draakoni surma tekib veel konflikte mitme osapoolega, kes eri põhjustel Üksildast mäge endale tahavad nüüd, kui Smaug on surnud. Lahingus langeb Thorin ja Bilbo läheb lõpuks oma koju tagasi, olles nüüd kogenud välist maailma ning arenenud inimesena. Teose alguses elas ta tavapärast elu, kus kunagi eriti midagi ootamatut ei juhtunud ning kõik oli Bilbo kontrolli all, kuid nüüd ta mõistab, kui palju suurem on maailm tegelikult ja teda kutsuvad ka uued seiklused.

Smaugi roll teoses

Smaugi üks märkimisväärsemaid tegevusi on rünnak Üksildase mäe vastu, kus ta ajab mitte ainult päkapikud oma kodumaalt minema, vaid võtab enda valdusse ka nende hiiglasliku aarde.

Smaugi Üksildase mäe vallutamine on see, mis paneb Thorin Tammiskilpi alustama teekonda oma kodu tagasisaamiseks, ehk teisisõnu on Üksildase mäe vallutamine kogu "Kääbiku" loo alus. Draakon on ka põhjus, milleks päkapikud vajavad Bilbo Paunastet oma seltskonda. Bilbo oli vajalik, kuna päkapikud vajasid varast, kes saaks laekakivi Üksildases mäest leida ja draakoni nina alt varastada, juhul kui draakon oli ikkagi elus. Kääbikud on oma olemuselt väiksed ja head hiilimises, pluss oli ka see, et draakon ei teadnud, kuidas kääbikud lõhnavad, kuna nad on enamasti paiksed ega lahku oma kodudest. Pinget tõstab ka see, et tegelased ei ole kindlad, kas Smaug on ikka veel mäe sees elus, kuna keegi ei olnud teda pikemat aega näinud.

Smaugi viibimine Üksildases mäes on eri osapoolte tähelepanu keskpunkt. Haldjad, keda juhib Thranduil, tahavad tagasi saada oma rahvale tähtsaid kalliskive, mis on Smaugi varanduse hulgas. Järveküla rahvas, kes olid eelnevalt linna Dale’i kodanikud, tahavad oma kodu ja kuulsust võimsa linnana tagasi. Orkid tahavad Üksildast mäge enda võimu alla selle hea sõjalis-taktikalise positsiooni pärast. Smaugi kohalolek Üksildasel mäel peletab kõik osapooled peale päkapikkude sellest eemale, kuna keegi ei taha draakoni vastu võidelda, kuid tema surma puhul koonduvad need grupid Üksiku mäe poole, et saavutada oma eesmärke.

Iseloom

Smaug tundub pigem olevat ajendatud isiklikust ahnusest kui soovist teha kurja. Tal ei paista olevat mingit kuulekust peale enda huvide teenimise. Kuigi ta hävitab jõhkralt Dale’i ja vallutab Üksildase mäe, tundub ta pärast selle piirkonna valitsemist olevat rahul ning ei ründa ülejäänud Keskmaad ega otsi omale uut varandust. Smaug paistab silma ka sarkastilise huumorimeele poolest, tehes Bilboga vesteldes pilkavaid märkusi Üksildase mäe aardekambris. Smaug näitab ka oma intelligentsust Bilboga vestluses, kus draakon suudab ka kiiresti ära arvata Bilbo Üksildasel mäel oleku põhjuse. Draakon jõuab õigele järeldusele, et päkapikud said mäkke jõudmisel abi Järveküla kodanikelt.

Välimus

"Kääbikus" ei ole Smaugi täpset suurust kunagi mainitud. Illustratsioonides ilmneb ka erisusi, mille tõttu on raske määrata draakoni suurust. Karen Wynn Fonstadi teoses "Keskmaa atlas" on Smaug väidetavalt umbes 18 meetrit pikk, kuid Peter Jacksoni filmitriloogias on ta kujutatud 130 meetri pikkusena. Täpselt ei ole võimalik Smaugi suurust järeldada.

Smaugi kirjeldatakse punakuldse draakonina, kellel on nahkhiire sarnased tiivad ja hiiglaslik saba. Tema soomused on piisavalt tugevad, et kaitsta ennast enamike mõõgalöökide vastu, kuid need katsid ainult tema selja osa. Pehme kõhualuse tõttu veetis ta palju aega varanduse peal magades, et enda paremini kaitsmiseks tekitada oma kõhule kullast ja kalliskividest kiht.

Smaug filmiadaptsioonides

Smaug on tegelane J. R. R. Tolkieni "Kääbiku" filmi adaptsioonis, mille on lavastanud Peter Jackson. Raamat jaotati kolmeks filmiks: "Kääbik: Ootamatu teekond" (2012), "Kääbik: Smaugi laastatud maa" (2013) ja "Kääbik: Viie väe lahing" (2014). Triloogias elustatakse Smaug tänu visuaalefektidele ja Benedict Cumberbatchi häälele.

"Kääbik: Ootamatu teekond"

Esimeses filmis on Smaug vaid taustategelane. Teda näidatakse alles filmi viimastes kaadrites oma varanduse sees lamavas. See andis vaatajaile teada, et draakon on elus ja mitte surnud, nagu peategelased arvasid.

"Kääbik: Smaugi laastatud maa"

Triloogia teises osas on Smaugil suurem roll ja teda mängib briti näitleja Benedict Cumberbatch, kes annab Smaugile hääle ning kujutab ka Smaugi liikumist. Filmis näidatakse draakoni ja Bilbo vahelist vestlust ja ka seda kuidas päkapikud Üksikul mäes Smaugi vastu võitlevad. Film lõppeb sellega, et Smaug lahkub mäest eesmärgiga, päkapikkudele kätte maksta ja Järveküla maha põletada.

"Kääbik: Viie väe lahing"

Viimases filmis näidatakse kuidas Smaug Järveküla maha põletab ja kuidas vibumees Bard ta musta noolega maha laseb.

Tolkieni mõjutused Smaugi loomisel

J. R. R. Tolkieni Smaugi on mõjutanud saksa folkloorist pärit draakon Fáfnir. Peamiselt sai Tolkien Smaugi kirjutamisel inspiratsiooni Fanfiri oskusest rääkida. Fanfirist tehtud illustratsioonides on teda kujutatud koopalaadses pesas.

Smaugi tegelaskuju loomist mõjutas draakon germaani sangarieeposest "Beowulf". Mõlemas teoses kohtuvad lugejad esimest korda draakoniga, kui koletised magavad, mõlemad suudavad und näha ja mõlemas teoses vihkavad draakonid väga varastamist ning purskavad suurest vihast suust tuld. Draakonitel on ka ühist see, et enne oma varanduse juurde magama minemist põletasid nad oma ümbruskonna täielikult maha.