Beowulf

See artikkel räägib teosest; kuninga kohta vaata artiklit Beowulf (kuningas); filmi kohta vaata artiklit Beowulf (film).

"Beowulf" on vanim germaani sangarieepos. Selle loojaks on oletatud 8. sajandil elanud anglosaksi munka, kes Vergiliuse eeskujul liitis kaks sakside ja anglite poolt mandrilt kaasa toodud skandinaavia kangelaslugu. Praegu peetakse usutavamaks, et lugulaul on sündinud siiski suulises rahvatraditsioonis, kuna sellele leidub vasteid nii skandinaavia saagades kui ka Euraasia rahvapärimustes.

Lugulaulu ajalooline taust on aastad 512–520. "Beowulfi" vanim tuntud versioon ja säilinud käsikiri pärineb 10. sajandist ning on muinas-ingliskeelne. See arvatakse olevat koopia 8. sajandil kirjutatud algupärandist.

Lugulaul sisaldab 3182 värssi, jaotub kahte ossa ja räägib götalaste kuninga Beowulfi seiklustest. Esimeses osas surmab Beowulf taanlaste kuningat Hrothgari kiusanud koletis Grendeli ja selle ema. Teises osas aga hukkub kangelane 50 aastat hiljem lohega võideldes ja selle tappes.

"Beowulf" on ilmunud eesti keeles Rein Sepa tõlkes 1990. aastal (Tallinn: Eesti Raamat, 150 lk; illustreerinud Eve Kask).

Vaata ka

Operatsioon Beowulf

Kirjandus

"Beowulf", Eesti Raamat, 1990, 152 lk

Ümberjutustused

Rosemary Sutcliff, "Lohetapja: lugu Beowulfist" (Dragon slayer; eepose ümberjutustus lastele). Tõlkinud ja järelsõna: Krista Mits. Kunst, Tallinn 1994, 64 lk
"Beowulf: legend kangelasest" (Beowulf: the legend of a hero). Eepose ümber jutustanud Nicky Raven, inglise keelest tõlkinud Maria Drevs. Koolibri, Tallinn 2008, 84 lk
H. E. Marshall, "Beowulf". Tõlkinud Ilmar Rattus. Sari Eeposed ja lood, Avita, Tallinn 2009, 94 lk

Artiklid

Martin Puhvel, "Veel kord "Beowulfist" ja selle eestindusest" – Keel ja Kirjandus 1995, nr 8, lk 566–567
Martin Puhvel, "Põlistelt põldudelt. Põhja- ja Loode-Euroopa rahvaste folkloorist ja vanemast kirjandusest" (artiklite kogumik), Ilmamaa, Tartu 2009, 360 lk; artiklid: ""Beowulfist" ja selle eestindamisest" (lk 115–118); "Eepos täis folkloori ja legendaarset ajalugu" (lk 119–122); ""Beowulfi" analoogid ja allikate küsimus" (lk 123–133); "Vaenuste ja sõdimise lugu" (lk 134–137); "Religioosne duaalsus" (lk 138–155); "Kangelaslikkusekäsitus anglosaksi eeposes" (lk 156–176); "Beowulf ja iiri lahinguraev" (lk 177–185); "Beowulfi vägiteod ujumises" (lk 186–190); Beowulfi võitlused veekoletistega (lk 191–200); ""Beowulf" ja iiri allveeseiklused" (lk 201–207); "Ratsaringid ümber Beowulfi kääpa" (lk 213–218).