Skuoritsa kihelkond

Skuoritsa või Skvoritsõ (rootsi Skvorits, saksa Skworitz, vene Скворицы) on endine ajalooline ingerisoomlaste luteriusuline kirikukihelkond Ingerimaal. Nüüdisajal jäävad kunagise kihelkonna alad Leningradi oblasti Lomonossovi ja Gattšina rajooni maa-aladele.

Ajalugu muuda

Skuoritsa kirik, kogudus ja kirikukihelkond rajati Rootsi võimu ajal Rootsi kuninga Gustav II Adolfi korraldustel 1624. aastal. Esimene puidust kirik asus Petrovo külas. 1762–1763 ehitati uus, samuti puidust kirik Skvoritsõ külasse, mis jäi kasutusse ligi 70 aastaks. 1839. aastal valmis tsaar Nikolai I korraldusel uus klassitsistlikus stiilis püha Katariina auks pühitsetud kivikirik, mis mahutas kuni 1300 inimest. Kirikuhoonet renoveeriti põhjalikult taas aastatel 1883–1886, misjärel peeti seda üheks kaunimaks luteriusu kirikuks Ingerimaal. Kirikus asus ka Ingerimaa suurim orel ja ligi 3000 raamatust koosnev raamatukogu.[1]

1928. aastal oli kihelkonna elanike arv 9000 inimest. Kogudus suleti Nõukogude võimude poolt 1937. aastal. Lühikest aega sai kogudus kirikus edasi tegutseda Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1942–1943, misjärel see taas suleti. Nõukogude ajal klubina kasutatud kirik sai tugevalt kahjustada 1956. aastal toimunud tulekahjus. 1990. aastal taastati Nõukogude ajal likvideeritud kogudus ning vana kirik renoveeriti arhitekt Pekka Wesamaa projekti järgi. Skuoritsa kogudus on Soome Vantaankoski koguduse sõpruskogudus.

Skuoritsa külad muuda

Ahmosi (Ahmuzi), Ahokas (Ahhogass), Akkala (Akkolovo), Ala-Purskova (Alapurskaja), Aropakkasi (Aropakkuzi), Autio-Tukenitsa (Bolšije Tuganitsõ), Borissova (Borissovo), Hatsinanmylly ehk Myllykylä, Huittula ehk Pieni-Orava (Malaja Orovka), Iistinä (Istinka), Iivaisi ehk Ihalaisi (Ivaizi), Ikatla, Juvaisi (Juvazi), Kaijasi (Kajazi), Kainolaisi (Kainolovo), Karhunkylä (Kargankjulja), Kemppilä (Kempelevo), Kesälä (Kezelevo), Kippola (Kuprijanovka), Kiurula (Kirlovo), Kolmikanta ehk Pieni-Ontrova (Maloje Ondrovo), Kolmola (Kolmolovo), Korkanmäki (Gorki), Korpikylä (Korpikovo), Koskelaisi, Kouhia (Kastino), Kuitusi (Kuiduzi), Kämärä, Laitisi (Laiduzi), Lusikkala (Luziki), Lätträ, Malkkila ehk Tynilä (Tjunevo), Metiäisi (Medijaizi), Miina (Minõ), Motsina (Mottšino), Multia (Muldija), Mutakylä, Muttala ehk Tikansalo (Muttolovo), Myllynkylä ehk Pieni-Puutosti, Niisnova (Nižnjaja), Nikreuksenkylä (Malaja Ivanovka), Nousiaisi (Novozijaizi), Näppilä ehk Pieni-Pöyhölä (Maloje Pegelevo), Ontrova (Bolšoje Ondrovo), Orava (Bolšaja Orovka), Pekkala (Pekkolovo), Pellilä (Pelli), Peräjärvi (Perejarovo), Petrova (Petrovo), Peussala (Peušalovo), Pieni Iistinä (Malaja Istinka), Pieni-Reisinä ehk Koljonkylä (Maloje Reizino), Pietilä (Pedlino), Pitkälä (Pitkelevo), Pokkisen Purskova (Pokizen-Purskaja), Punakkala (Punkalovo), Pöllä (Savankjulja), Pöyhölä ehk Suuri-Pöyhölä (Pegelevo), Riepposi (Repuzi), Ruotsila ehk Pieni-Skuoritsa (Malõje Skvoritsõ), Rähmösi (Rjahmozi), Rätönkylä (Rjattelja), Saalisi (Kotelnikovo), Skuoritsa (Skvoritsõ), Sokkala (Sokkolovo), Suo-Tukenitsa (Tuganitsõ), Suuri-Puutosti ehk Puutosti (Pudost), Suuri-Reisinä ehk Reisinä (Bolšoje Reizino), Suuri-Taaitsa ehk Taaitsa (Bolšije Taitsõ), Sämsänpalo, Tehvinä (Tihvinka), Tervola (Tervolovo), Tervola-Sämpsänpalo (Tervolovo), Turtia (Durdilovo), Tyyskälä (Tjuskelevo), Uusi-Purskova ehk Ihalaisi (Novo-Purskaja), Uusi-Puutosti ehk Sepänkylä ehk Pöllä (Novaja Pudost), Uustia (Vvedenskoje), Veikkola, Vohkana (Vohhonovo), Volkovitsa (Volkovitsõ), Voutila ehk Foutila, Vuitti (Võtti), Väisälä (Vjaizelevo), Ylä-Purskova (Julja-Purskaja).

Galerii muuda

Viited muuda

  1. "Приход Skuoritsa / Петрово, Скворицы". Vaadatud 23.03.2017.

Välislingid muuda