Vikipeedia

Operantse tingimise kamber

(Ümber suunatud leheküljelt Skinneri kast)

Operantse tingimise kamber (ka Skinneri kast) on laboratoorne aparaat, mida kasutatakse loomade käitumise uurimiseks. Operantse tingimise kambri lõi B. F. Skinner Harvardi ülikoolis õppides, magistriõppes 1930. aastal ja doktoriõppes 1931. aastal. Skinner lõi kambri variatsioonina Edward Thorndike'i puslekarbist,[1] inspiratsiooniks võisid olla Jerzy Konorski uuringud.

Skinneri kast: 2 vastuse kangi, 2 vihjevalgust, elektrifitseeritud põrand, majavalgus ja kõlar puuri kohal.

Aparaati kasutatakse nii operantse kui klassikalise tingimise uurimiseks.[2][3]

Otstarve muuda

Operantse tingimise kamber lubab eksperimenteerijatel uurida käitumise tingimist ehk treenimist. Katseloomale õpetatakse selgeks rida tegevusi (näiteks kangile vajutamine), mis on vastuseks teatud stiimulitele, nagu valgus- või helisignaal. Kui katseloom sooritab tegevuse korrektselt, väljastab kambri mehhanism toidu või muu auhinna. Mõnel juhul võib kamber valede või puuduvate tegevuste eest karistada. Näiteks selleks, et testida, kuidas operantne tingimine mõningate selgrootute, nagu puuviljakärbse puhul töötab, kasutavad psühholoogid seadet, mida tuntakse kui "kuumakasti" (heat box). Sisuliselt on see sarnane Skinneri kastiga, kuid on kahepoolne, ühel pool saab temperatuuri muuta, teisel pool aga mitte. Niipea, kui selgrootu liigub selle kasti suunas, mille temperatuuri saab muuta, hakkab see kuumenema. Teatud hetkeks on selgrootud tingitud püsima poolel, mis ei kuumene. See efekt võib toimida ka nii, et isegi kui temperatuur on madalaim, keeldub puuviljakärbes endiselt kuumale kastipoolele lähenemast. Seega võimaldavad sellist tüüpi aparaadid eksperimenteerijatel teha uuringuid tingimise ja treenimise vallas, kasutades tasu- ja karistusmehhanisme.[4]

Struktuur muuda

Kambri kestaks on kast, mis on piisavalt suur uuritava looma mahutamiseks. Kasutatavad loomad on närilised, laborirotid, tuvid ja primaadid. Tihti on kast heli- ja valguskindel, et vältida segavaid stiimuleid.

Operantse tingimise kambrid sisaldavad tavaliselt ühte, kahte või enamat operandumit, mis tajuvad automaatselt käitumuslikku vastust või tegevuse toimumist. Tüüpiline operandum rottide ja primaatide puhul on kahepoolsed kangid – kui katsealune loom vajutab kangi ühte otsa, liigub kangi teine ots ja sulgeb näiteks lüliti, mida jälgib omakorda arvuti või muu programmeeritud seadeldis. Tuvide ja teiste lindude korral kasutatakse operandumina põhiliselt klahve koos lülitiga, mis sulgub, kui lind klahvi piisava tugevusega nokib. Teine minimaalne nõue operantsele kambrile on see, et peab olema meetod esmase stiimuli (nagu toit) või tingimatu stiimuli (nagu toit, tavaliselt graanulid ja vesi) väljastamiseks. See peaks registreerima ka tingimusliku stiimuli, nagu LED-signaali tekkimise. [5]

Vaatamata oma lihtsale olemusele, on võimalik kambriga uurida mitmeid psühholoogilisi fenomene. Modernsetel operantse tingimise kambritel on mitmeid operandumeid, st mitmeid kange, kaks või enam toiduallikat ning muud seadmed, mis võimaldavad genereerida erinevaid stiimuleid (valgus, helid, muusika, kujud ja joonistused). Mõned konfiguratsioonid kasutavad ka LCD-paneele, et arvuti abil visuaalseid stiimuleid tekitada.

Mõnedel kambritel võib olla isegi elektriga töötav võrk või põrand, mis võimaldab loomadele elektrišokke anda, või erinevat värvi valgused informeerimaks, millal toit on valmis. Kuigi elektrišoki kasutamine pole võimatu, võib riikides, kus loomade peal neid katseid tehakse, vajalik olla vastavatelt asutustelt nõusoleku saamine.

Mõju uuringutele muuda

On liikvel olnud ka linnalegend, et Skinner viis sellise eksperimendi läbi ka oma tütre peal. See tekitas suurt vastuolu, hiljem lükkas tütar selle ümber.[5]

Kasutus mängudes muuda

Mänguautomaate ja internetimänge on toodud näidetena [6] inimeste loodud seadeldiste kohta, mis kasutavad keerulisi operantseid tugevdava stiimuli graafikuid korduvate tegevuste autasustamiseks.[7]

Kasutus sotsiaalmeedias muuda

Sotsiaalvõrgustiku teenused, nagu Google Facebook ja Twitter, on sarnaseid tehnikaid käiku lasknud. Kriitikud kasutavad väljendit "skinnerlik turundus" [8] selle kohta, kuidas mitmesuguseid meetodeid kasutatakse tarbijate hoidmiseks.

 
Tudengid kasutamas Skinneri kasti San Marcose riiklikus ülikoolis Limas Peruus

Skinneri kast muuda

Skinner on ise öelnud, et ei soovinud olla eponüüm.[9] Ta uskus, et Clark Hull ja tema Yale'i tudengid mõtlesid sellise nimetuse välja. Skinner teatas, et ise sellist väljendit ei kasutanud ning läks nii kaugele, et palus Howard Huntil oma avaldatavas töös väljendi "Skinneri kast" asemel kasutada "kangikasti" (lever box).[10]

Kriitika muuda

1960. aastate kognitiivne revolutsioon vaidles biheiviorismi vaadetele vastu ning kinnitas, et meele mustal kastil oli sama palju või rohkem kontrolli kui keskkondlikul sarrustusel.[11]

Kohler leidis, et primaadid üritavad tihtipeale probleeme lahendada pigem järsu arusaamaga (flash of insight) kui katse-eksituse kaudu õppimisega (trial and error learning).[12] Sotsiaalse õppimise teooria ütleb, et inimesed suudavad automaatselt õppida pigem läbi vaatluse kui läbi isiklike kogemuste.[13]

Operantse tingimise uuringutes kasutamine loomade käitumise uurimiseks tõstatab ekstrapolatsiooni (extrapolation) küsimuse. Mõned psühholoogid väidavad, et loomade peal tehtud uuringuid ei saa üldistada inimestele, sest anatoomia ja füsioloogia on teistsugused ning loomad ei saa mõelda oma kogemustele, kannatlikkusele, mälule ega enesemugavusele.[14]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ Schacter, D. L., Gilbert, D. T., Wegner, D. M., & Nock, M. K. (2014). B. F. Skinner'i raamatus, The Role of Reinforcement and Punishment.Psychology (3. tr.), Macmillan. lk. 278–80.
  2. ↑ Carlson, N. R. (2009). Psychology-the science of behavior. U.S: Pearson Education Canada, (4th ed.), p.207.
  3. ↑ Krebs, J. R. (1983). "Animal behaviour: From Skinner box to the field". Nature. 304, 117.
  4. ↑ Menzel, R., Brembs, B., & Giurfa, M. (2007). Cognition in invertebrates, p. 403-442. http://blogarchive.brembs.net/e107_files/downloads/invert_cogn_2006.pdf
  5. ↑ 5,0 5,1 http://www.snopes.com/science/skinner.asp
  6. ↑ Hopson, J. (2001). Behavioral game design. Gamasutra.
  7. ↑ Coon, D. (2005). Psychology: A modular approach to mind and behavior. Thomson Wadsworth. p. 278–279.
  8. ↑ Davidow, B. Skinner marketing: we're the rats, and Facebook likes are the reward. The Atlantic. Viimati külastatud 9. mai, 2017. https://www.theatlantic.com/technology/archive/2013/06/skinner-marketing-were-the-rats-and-facebook-likes-are-the-reward/276613/
  9. ↑ Skinner, B. F. (1959). Cumulative record (1999ed.), Cambridge, MA: B.F. Skinner Foundation. p. 620.
  10. ↑ Skinner, B. F. (1983). A Matter of Consequences. New York, NY: Alfred A. Knopf, Inc. p. 116, 164
  11. ↑ Miller, G. (2003). The cognitive revolution: a historical perspective. Trends in Cognitive Sciences, 7, p. 141.
  12. ↑ Kohler, W. (1924). The mentality of apes. London: Routledge & Kegan Paul.
  13. ↑ Bandura, A. (1977). Social learning theory. Englewood Cliffs, NJ: Prentice Hall.
  14. ↑ McLeod, S. (2007). Skinner-operant conditioning. Viimati külastatud 9. mai, 2017. http://s3.amazonaws.com/academia.edu.documents/44186702/Skinner.pdf?AWSAccessKeyId=AKIAIWOWYYGZ2Y53UL3A&Expires=1494685019&Signature=cl3Qb%2FEsflIaWkg8rFJ6gKlwzWs%3D&response-content-disposition=inline%3B%20filename%3DSkinner_-_Operant_Conditioning.pdf[alaline kõdulink]
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "xQNFl" ei kasutata eelnevas tekstis.

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Operantse_tingimise_kamber&oldid=6135763"