Skagen

See artikkel räägib Taani linnast; endise kaluriküla kohta Norras Bø vallas vaata artiklit Skagen (Bø).

Skagen on Taani põhjapoolseim linn. See kuulub Frederikshavni valla koosseisu ja asub Jüüti poolsaare põhjatipus.

Linnas asub riigi suurim kalasadam.

Seisuga 1. jaanuar 2012 oli Skageni elanike arv 8347.^[1] Seisuga 1. jaanuar 2018 oli elanike arv 8037.^[2]

1890. aastast on Skagenil raudteeühendus teiste Taani piirkondadega.

Asukoht muuda

Skagen piirneb ühelt poolt Põhjamere ja teiselt poolt Läänemerega. Skageni sarveks nimetatud liivase Greneni neeme juures kohtuvad Skagerraki (tuleneb Skageni nimest) ja Kattegati veed. Kattegat (Läänemere väin) eraldab Taanit Rootsist ning Skagerrak (Põhjamere väin) lahutab Taanit Norrast.

Linn ja selle ümbrus on maalilised. Iseäranis torkavad seal silma vanad väikesed kollased majad, mille punased kivikatused on servadest valgeks värvitud.

17., 18. ja 19. sajandil kujundasid sealset maastikku liikuvad rannikuluited, mis matsid enda alla mereäärseid elamuid ja põllumaid, sundides inimesi ümber asuma rohkem sisemaale. 19. sajandil nimetati Skagenit koguni Taani Pompejiks.^[3] Rändluidete edasiliikumine suudeti peatada alles 19. ja 20. sajandi vahetusel, mil paljud rändluited istutati täis mitmesuguseid taimi, põõsaid ja kuuski. Tänapäevani on piirkonnas alles kaks Taani suurimat liivaluidet: hiiglaslik Råbjerg Mile (üle 1 km²) ja Sandmilen.

Skagen on populaarne turismikoht. Aasta tippsündmus on suvise pööripäeva tähistamine – lõkkeõhtu rannal iidse tuletorni (rekonstruktsioon) juures.

Vaatamisväärsused muuda

Taani põhjapoolseim punkt on Greneni neem, kus kohtuvad Põhjamere ja Läänemere veed

Taani põhjapoolseimas punktis Greneni neemel näeb suurepärast looduse vaatemängu – Põhjamere ja Läänemere kokkulöövate lainete vahuharju. Hea strateegilise asukoha tõttu ja et vältida laevaõnnetusi, mis sealsetes vetes väga sagedased olid, püstitati 1627^[4] (teistel andmetel 1560) sinna Taani esimene tuletorn Vippefyr. Selle rekonstruktsiooni võib näha mereäärsel künkal Skageni linnast põhja pool. See algeline tuletorn rajati Sundi (taani k Øresund, rootsi k Öresund) väina veeteede kasutamisest saadud tuludest ning kujutas endast kookkaevuga sarnanevat puitkonstruktsiooni, mille tipus rippus tulepesa – raudpajas (raudtünnis) põlevad puud.

Skageni tuletorn (ehitatud 1858)

1747. aastal asendati vana tuletorn uuega, 21 meetrit kõrge nn valge tuletorniga (hvidefyr), mis oli esimene telliskividest tuletorn Taanis. 1858. aastal püstitati 46 meetri kõrgune nn hall tuletorn (gråfyr), mis on kõrguselt teine tuletorn Taanis.

Skageni rändluidete tõttu mattus Laurentsiuse kirik (Den tilsandede kirke) 19. sajandil osaliselt liiva

Üks sealne vaatamisväärsus on keset luiteid seisev Laurentsiuse kirik ehk Den tilsandende kirke ('liiva mattunud kirik'). Rändluidete tõttu mattus Laurentsiuse kirik 19. sajandi I poolel osaliselt liiva alla ning seetõttu jättis kogudus kiriku sajandi lõpul maha. Kirikut siiski ei lammutatud, vaid jäeti meremärgina püsti.

Kaks siiani säilinud suurt liivaluidet – Råbjerg Mile (üle 1 km²) ja Sandmilen – on sageli Skagenit külastavate turistide huviorbiidis.

Väikelinnas on arvukalt muuseume^[5], sealjuures ka Taani esimene mängukarude muuseum ja linna lähedal paiknev punkermuuseum. Viimane kujutab endast II maailmasõja aegset Saksa punkrit, mis oli osa sakslaste rajatud Atlandi vallist, mis pidi tõkestama alliansi vägede pealetungi merelt.

Kuulsas Skageni muuseumis on eksponeeritud Skageni maalijate teoseid, muuseumi kogudes on kokku üle 1800 kunstiteose. Muuseum avati 1928. aastal ning selle esimene direktor oli Karl Madsen, üks Skageni kunstnike rühmitusse kuulunud kunstnikke.

Skageni maalijad muuda

Peder Severin Krøyer. "Suveõhtu Skageni rannas". 1899. Heinrich Hirschsprungi kunstikogu Kopenhaagenis

Kõige enam on linnale kuulsust toonud Skageni maalijad. Nimelt kogunesid 19. sajandi lõpul suviti Skagenisse maalima paljud kunstnikud, keda veetlesid sealne maaliline puutumatu loodus ning väikeste kalurikülade miljöö ja nende elanikud. Prantsuse impressionistide eeskujul maaliti vabas õhus, ent Skageni kunstnike loomingut mõjutas tugevalt Barbizoni koolkonnale omane realistlik kujutamislaad.

Skageni maalijate hulka kuulusid Rootsi maalikunstnikud Oscar Björck ja Johan Krouthén, Norra kunstnikud Christian Krohg ja Eilif Peterssen, Taani kunstnikud Laurits Tuxen, Karl Madsen, Karl Locher, Viggo Johansen, Holger Drachmann, Marie Krøyer ning eriti silmapaistvad Anna Ancher ja Michael Ancher ning Peder Severin Krøyer. Rühmitusse kuulusid ka Taani kirjanikud Georg Brandes ja Henrik Pontoppidan ning Taani helilooja Carl Nielsen ja Rootsi helilooja Hugo Alfvén.^[6] Leidus veelgi kunstnikke, heliloojaid ja kirjamehi, kes liitusid ajuti lühemaks ajaks Skageni kunstnikega.

Pildigalerii muuda

Skageni vana tuletorni rekonstruktsioon
Skageni vaade. 2009
Skagenile iseloomulikke maju
Vanad kalurimajad Skageni sadama juures

Viited muuda

↑ BEF44: Population 1st January, by urban areas database from Statistics Denmark
↑ Statistikbanken
↑ Kilde Taani suhetest Eestiga. Koost. Silvi Teesalu. Tallinn, 2010. Lk 100.
↑ [1]Skageni turismiinfo
↑ [2]^{[alaline kõdulink]}Skageni turismiinfo
↑ Vibeke Sandby, Pernille and Jens Agerholm, "Skagens trofaste veninde", Agenholm, 2000. ISBN 87-987939-1-8

Välislingid muuda

[1] BEF44: Population 1st January, by urban areas database from Statistics Denmark

[2] Statistikbanken

[3] Kilde Taani suhetest Eestiga. Koost. Silvi Teesalu. Tallinn, 2010. Lk 100.

[4] [1]Skageni turismiinfo

[5] [2]^{[alaline kõdulink]}Skageni turismiinfo

[6] Vibeke Sandby, Pernille and Jens Agerholm, "Skagens trofaste veninde", Agenholm, 2000. ISBN 87-987939-1-8

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]